Tööalane eesti keele koolitus vene keele baasil (iseseisev keelekasutaja, suhtluslävi)
Täienduskoolituse õppekavarühm: keeleõpe.
Õppekeel: eesti keel.
Õppe kogumaht: 160 akadeemilist tundi, (sh 100 tundi auditoorne töö ja 40 tundi praktiline töö ja 20 tundi iseseisevat tööd).
Auditoorse ja praktilise töö maht 140 akadeemilist tundi.
Koolituse maksumus: 1750€ (12,50€/tund).
Koolituse eesmärk-tulemus: tagada eesti keele oskuse tase, mis võimaldab tulla toime igapäevaelus korduvates eesti keelt nõudvates, eeskätt tuttavates olukordades (perekond, huvialad, reisimine-puhkus, päevasündmused, sõpruskond, töö, õpingud, vaba aeg); jätkata iseseisvalt keeleõppega, tutvustades koolitatavatele erinevaid iseseisvaks õppimiseks mõeldud võimalusi, sh internetipõhiseid keeleõppe võimalusi.
Iseseisva keelekasutaja tasemel suhtleja on võimeline koostama lihtsamaid tekste tuttaval või endale huvipakkuval teemal, kirjeldama sündmusi, kogemusi, unistusi ja eesmärke, lühidalt põhjendama oma seisukohti ja plaane. B1 õpitulemus – iseseisev keelekasutus (Suhtluslävi).
Koolitatav omandab koolituse käigus lisaks üldkeelele (sh grammatika, suhtluskeel ja igapäevaeluga seotud teemad) ka erialase sõnavara klienditeenindusega seotud valdkondades ning tööle kandideerimiseks vajaliku sõnavara. Koolituse käigus tutvustatab koolitaja osalejatele eesti keele B1 tasemeeksami http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid sooritamiseks vajaliku infot ning ameti ja töökoha kohta, esitada ise samalaadseid küsimusi ning vastata tööülesannetega seotud küsimustele. Koolitatav oskab kirjeldada oma haridust, töökogemusi, isikuomadusi. Koolituse läbinu oskab küsida ja vastata töövestlustel ettetulevatele küsimustele.
Innustada koolitatavaid peale koolituse läbimist jätkama iseseisvalt keeleõppega. Koolitatavad teavad ja on koolituse käigus läbi proovinud erinevaid iseseisvaks õppimiseks mõeldud võimalusi (sh internetipõhiseid keeleõppe võimalusi nt www.keeleklikk.ee).
Sihtgrupp ja õpingute alustamise tingimused: õppekava alusel võib asuda õppima isik, kelle emakeel ei ole eesti keel ning kes soovib õppida eesti keelt ning saavutada keeleõppe tulemusena keeleoskustaseme B1. Koolitusele soovija koolitusele pääsemise eelduseks on edukas eesti keele oskuse testi sooritamine. Testi tulemuste abiga koostatakse võimalikult ühtse tasemega õppegrupp.
Õpiväljundid osaoskuste kaupa:
MÕISTMINE
KUULAMINE - Saab aru põhilisest infost selges tavakõnes tuttaval teemal: töö, kool, vaba aeg jne. Saab aru aeglaselt ja selgelt edastatud raadio- või telesaadete põhisisust, kui need käsitlevad päevateemasid või muidu huvitavaid teemasid.
LUGEMINE - Saab aru tekstidest, mis koosnevad sagedamini esinevatest või oma tööga seotud sõnadest. Saab aru sündmuste, mõtete ja soovide kirjeldusest isiklikes kirjades.
RÄÄKIMINE
SUULINE SUHTLUS - Saab enamasti keelega hakkama maal, kus see on kasutusel. Oskab ettevalmistuseta vestelda tuttaval, huvitaval või olulisel teemal: pere, hobid, töö, reisimine ja päevasündmused.
SUULINE ESITLUS - Oskab lihtsate seostatud lausetega kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja kavatsusi. Oskab lühidalt põhjendada ning selgitada oma seisukohti ja plaane. Oskab edasi anda jutu, raamatu ja filmi sisu ning kirjeldada oma muljeid.
KIRJUTAMINE
Oskab koostada lihtsat seostatud teksti tuttaval või muidu huvi pakkuval teemal. Oskab kirjutada isiklikku kirja, milles kirjeldab oma kogemusi ja muljeid.
Õpitulemused: mõistab lihtsaid tekste kui teema kuulub huvivaldkonda, oskab leida ja mõista teavet igapäevatekstides, mõistab üldist arutluskäiku tekstis, kuid ei pruugi aru saada üksikasjadest, oskab kirjutada lühikesi ettekandeid, oskab kirjeldada ootamatute sündmuste olulisemaid üksikasju, oskab kirjeldada unistusi, soove, püüdlusi, oskab kirjeldada raamatu või filmi sisu ja oma muljeid, oskab lühidalt põhjendada ja selgitada arvamusi, kavatsusi ja toiminguid, oskab konteksti põhjal tabada juhuslike tundmatute sõnade tähendust ja aru saada lausete mõttest kui teema on tuttav, suudab jälgida pikema mõttevahetuse põhipunkte eeldusel, et kõneldakse üldkeeles ja hääldus on selge, mõistab lihtsas sõnastuses faktiteavet igapäevaelu või tööga seotud teemadel, suudab jälgida loengut vm esinemist oma valdkonnas, kui teema on tuttav, esitus lihtne ja ülesehitus selge, mõistab enamiku salvestatud või ringhäälingus leviva materjali sisu, kui teema on tuttav, jutt suhteliselt aeglane ja selge, suudab jälgida paljusid filme, kus pilt ja tegevus kannavad süžeed ning kus sündmustik on lihtne ja selge.
Tasemeeksamite sooritamiseks ja eesti keele tasemeeksamite sooritamise nõudeid. http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid.
Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid: edukaks lõpetamiseks peab olema omandatud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid, läbitud teoreetiline õpe vähemalt 80% ulatuses, sooritatud praktilised tööd õppekeskkonnas vähemalt 80% ulatuses ja iseseisvaks tööks antud ülesanded ning valikvastustega kirjalik test.
Koolituse lõpus väljastatakse tunnistus, kui isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid. Juhul kui isik ei ole iseseisvat tööd sooritanud, kuid osales auditoorses õppetöös, siis väljastatakse tõend osaletud kontaktõppetundide ja neis läbitud teemade kohta.
Tunnistus vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Originaal: Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching and assessment. Council of Europe 2001) keeleoskustasemete kirjeldusele.
Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või töökogemuse kirjeldus:
Vilma Vou – pedagoog (magister) 1984. aastast. Eesti keele õpetaja alates 1987. aastast.
Alla Sviridova – pedagoog (magister). Eesti keele õpetaja alates 2009. aastast.
Õppesisu: tähelepanu keskmes on kõnlemisoskuse arendamine:
- õppetöös lähtutakse õppija olemasolevast keele valdamise tasemest, õppimiskogemusest, huvidest ning praktilisest suhtlemisvajadusest;
- autentsete tekstide kasutamine seob õppetöö tihedalt keelekeskkonna ja kultuurikontekstiga. Õpilasi suunatakse iseseisvalt leidma keelekeskkonnast autentseid materjale ja neid õppetundides kasutama;
- õppijatele pakutakse erinevaid kuulamisstrateegiaid, mis aitavad ülesandeid täita. Teksti kuulatakse korduvalt, samal ajal jälgitakse soovi korral ärakirjutust ja kontrollitakse kuulamisülesannete vastuseid. Õppijad kordavad kodus iseseisvalt väljendeid seni kuni need on omandatud;
- õppijaid julgustatakse võimalikult palju rääkima, kasutades selleks kõiki pakutud võimalusi. Õppijad vestlevad võimalikult palju paarides ja väiksemates rühmades. See pikendab oluliselt rääkimisaega ja parandab tõhusamalt rääkimisoskust;
- rääkimisülesanded järjestatakse kasvavalt, suunaga kergemalt raskemale. Vastavalt vajadusele ja soovile lubatakse õppijal ette valmistada rääkimisülesanded ka kirjalikult. Esinemise ajal võib õppija paberil olevat kirjutatut osaliselt kasutada, kuid enamus tekstist peaks siiski peast rääkima. Pärast esinemist lubatakse teistel koolitusel osalejatel esitada räägitu kohta küsimusi esinejale;
- õppetöö ajal luuakse vaba ja suhtlussõbralik õhkkond, et kõik julgeksid rääkida. Tunnustatakse õppijate mõtete avaldamise soovi, loovust ja heatahtlikkust üksteise suhtes.
Grammatika
Omandamine toimub nii leksikaalselt (sõnu õpitakse sõnaühendites, väljendites) kui ka grammatilisi üldistusi tehes. Grammatika osas on kõige tõhusam see, et õppija oskaks ise grammatikareegleid tuletada ja kasutada läbitud materjale erinevates kontekstides. Koolituse grammatiline osa keskendub vormimoodustuste kommunikatiivsele apektile. Muulastele, kes püüavad saavutada korrektset kõneoskust, valmistab kõige rohkem raskusi eesti keele morfoloogia, millele pööratakse koolitusel tähelepanu
Õppemeetodid: koolitusel luuakse rikkalik keelekeskkond, mis toetab eelkõige suhtluspädevuse arendamist ning keelebarjääri ja võimalike suhtlusprobleemide ületamist. Osaoskustest arendatakse eelkõige rääkimis- ja kuulamisoskust, tegeletakse läbivalt grammatikaga, kusjuures grammatiliste konstruktsioonide harjutamine toimub peamiselt suuliselt läbi rääkimisülesannete. Et õppetöö annaks koolitatavatele piisavalt harjutamisvõimalusi ning oleks maksimaalselt tulemuslik, kasutatakse tunnitöös kommunikatiivset metoodikat ja erinevaid aktiivõppe tehnikaid – paaris- ja grupitööd, dialooge, info- ja arvamuslünka sisaldavaid rääkimisülesandeid, sõnavaramänge, rollimänge, lauamänge jne – mis võimaldavad koolitatavatel aktiivset eesti keele õppimist ja kasutamist kontrollitud ning suunatud vormis, aidates seeläbi kaasa nii rääkimisjulguse suurenemisele kui ka kaaslase/vestluspartneri kuulamisoskuse arendamisele. Et suurendada koolituse mõju, tutvustatakse koolitatavatele erinevaid keeleõppe strateegiaid. Näiteks vaadatakse ja analüüsitakse telesaadet „Tööotsija“ või „Meie inimesed“. Iseseisva töö raames suunatakse koolitatavaid vaatama eestikeelseid telesaateid, lugema eestikeelsed ajalehti, kuulama eestikeelset raadiot, kasutama eestikeelseid töövahendusportaale ja iseseisvaks keeleõppeks loodud keskkondi nagu www.keeleklikk.ee, www.kultuuriklikk.ee, www.kutsekeel.ee.
Õppematerjalide loend: koolitusel osalejad saavad koolituse metoodilise materjali ja see jääb koolitatavatele pärast koolituse lõppu. Õppematerjalid on tänapäevased, sobiva raskusastmega ja toetavad koolituse eesmärgi saavutamist. Kõigile osalejatele komplekteeritakse individuaalsed õppemapid. Kasutatakse lektorite originaal-jaotusmaterjale, erinevaid aja- ja asjakohaseid kirjastatud väljaandeid. Õppematerjalid sisaldavad praktiliste ülesannete ja koduste tööde kogumikku. Koolituskeskus tagab igale koolitatavale õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja -vahendid tasuta kuna nende maksumus sisaldub koolituse hinna sees.
Täiendav informatsioon:
OÜ Gelmett Consult, registrikood 11545116
Pioneeri 8, Kohtla-Järve 30328 Ida-Viru maakond
Tel +372 5807 0006
E-post: