Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri käskkiri 26.08.2016 nr 1.1-3/16/156

1. Õppekava nimetus: Eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus.

2. Õppekavarühm: keeleõpe.

3. Õpiväljundid: Koolituse õpitulemusena koolitatav:

• mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega, nagu info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht ja töö;
• tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel;
• oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi;
• oskab vajaliku info saamiseks koostada lihtsaid küsimusi ja samas ka vastata;
• oskab kirjutada lühikesi ja lihtsaid tekste, isiklikke kirju ja tarbetekste igapäevateemadel ning mõistab põhilisi grammatilis konstruktsioone;
• valdab argikeele struktuure ja tema sõnavara ulatub 1500-2000 sõnani.

4. Õpingute alustamise tingimused: Eesti keele A2-taseme õppekava alusel võib õpinguid alustada isik, kelle emakeel ei ole eesti keel ja on algeline keelekasutaja (algtase) ja/või on läbinud eesti keele koolituse keeletasemele A1 ja soovib arendada/omandada eesti keele oskust keeletasemele A2 ning läbida eesti keele A2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolituse.
Koolitusele soovija on eelnevalt tutvunud keeleoskustasemete enesehindamise skaalaga (Euroopa Nõukogu ühtsed keeleoskustasemed) http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/REKK_8_www.pdf ja läbinud suulise vestluse koolitajaga või sooritanud testi, et alustada õpinguid A2-taseme õppegrupis.

5. Õppe kogumaht, sh auditoorse ja iseseisva töö osakaal: koolituse kogumaht akadeemilistes tundides – 200 (Zoom keskkonna vahendusel ja/või auditoorne töö – 150; koolitaja poolt tagasisidestav iseseisev töö – 50).

5.1. Koolituse maksumus: 1800€* (12€/tund – loengud ja õppematerjalid – koos käibemaksuga 22%).

6. Õppesisu:

Igas tunnis praktiseeritakse kõiki põhilisi keele osaoskusi: intensiivne kõnekeele praktika - arendatakse korrektse kõnekeele harjumusi, suurendatakse sõnavara, mida saavutatakse uute sõnade ja grammatiliste konstruktsioonide kasutamisega spetsiaalselt modelleeritud küsimustes, keelesituatsioonides, rollimängudes ja pidevas suhtlemises.Tunnid on huvitavad ja mitmekesised, mis lubavad kiiresti kohaneda keelekeskkonnaga, arendada keelelist mõtlemist ja ületada keelebarjääre. Õppetöö toimub vabas ja meeldivas keskkonnas.
Kuulamine on suunatud oskusele haarata suulist kõne kuulates võtmesõnu, sõnaühendeid ja fraase, mis lubavad õppimise algastmel saavutada üldist kõnest arusaamist, aga edaspidi juba arendada oskust mõista teksti kõrgemal tasemel.
Grammatikat õpitakse kasutades keeleloogikat ja seda kinnistatakse tegelikus kõnepraktikas.
Kasuliku ja meeldiva ühildamiseks kasutame kõikvõimalikke võtteid ja tegevusi: grupitöid, suhtlemissituatsioone, rollimänge, diskussioone, erineval viisil puuduva informatsiooni hankimist, sõnavara-, mälu-, arvamis- ja fantaasiamänge. Arendatakse kõiki osaoskusi: nii lugemis-, kuulamis-, kirjutamis- ja kõnelemisoskust. Tunnitöös pannakse põhirõhk siiski rääkimisele. Kõik ülesanded valmistavad koolitusel osalejat ette keelekeskkonnas suhtlemiseks. Kasutatakse niisuguseid materjale ja ülesandeid, millega koolitatav puutub kokku igapäevaelus. Lisaks koolitusel saadavatele keelealastele teadmistele garanteeritakse ka huvitavad ja silmaringi avardavad tunnid. Koolitajad annavad endast parima, et koolitusel osaleja tunneks end eesti keeles üha kindlamalt ja kodusemalt.
Aluseks on kaasaegne kommunikatiivne õppemetoodika. Õppimine põhineb aktiivsel suhtlemisel eesti keeles alljärgnevatel teemadel.

6.1. Õppimine põhineb aktiivsel suhtlemisel eesti keeles nimetatud teemadel

1. Sissejuhatus (3/0 tn)
Kas Te räägite eesti keelt? Hakkame pihta!

2. Tutvumine (5/3 tn)
Tervitamine. Viisakusväljendid ja nende kasutamine. Tervitamine ja tervitusele vastamine. Enda tutvustamine ja tutvustamisele vastamine. Teiste koolitusel osalejatega tutvumine. Kõnetamine. Alustab koolitaja.

3. Isikuandmed (5/2 tn)
Kontaktandmed, sünniaeg ja –koht, perekond, sugulased. Rääkimine nö „tavalistest” isikuandmetest (ei räägi delikaatsetest isikuandmetest). Lihtsale ankeedile arv- ja isikuandmete märkimine. Jutustamine endast ja piltide järgi oma perekonnast – perekonnaseis, perekonna koosseis, nimed, pereliikmete tegevused: õpib, töötab või hoopis kodune.

4. Maja ja kodu, ümbruskond (5/2 tn)
Oma elukoha kirjeldamine (asukoht, ümbrus, maja või korter, ruumide paigutus ja mugavused, majapidamistarbed ja kodumasinad). Lapsepõlve ja kodukoha asukoha kirjeldamine. Kodu- ja metsloomade loetlemine ja kirjeldamine, oma lemmikloomast rääkimine. Ühe pildil oleva looma kirjeldamine.

5. Igapäevaelu (15/5 tn)
Koduse majapidamise ja koduse tööjaotuse kirjeldamine. Ajast rääkimine (aasta, kuud, nädalapäevad, kellaaeg), nädalapäevade ja kuude nimetused. Rääkimine tööpäevadest ja puhkepäevadest. Laste mänguasjade loetlemine ja kirjeldamine. Paikkonnas asuvate teenindus- ja toitlustusettevõtete kirjeldamine. Sisseostude tegemine ja olme. Tee juhatamine ja tee küsimine kui oleme eksinud võõras linnas. Viidad, plakatid, sildid.

6. Tähtpäevad ja tähtsad päevad (10/5 tn)
Tähtpäevad ja pühad (jõulud, sünnipäev). Riiklikud pühad, rahvuspühad ja lipupäevad. Oluliste kalendritähtpäevade ja riigipühade nimetamine. Mõne huvitava püha kirjeldamine (nt vastlad, lihavõtted, jaanipäev, mardipäev, kadripäev, jõulud), mida teame. Õnnitluse ja tervituse koostamine. Eksamipäev ja proovieksam. Eesti keele tasemeeksami avalduse vormistamine. Eesti keele tasemeeksami kirjeldamine.

7. Vaba aeg ja meelelahutus (15/2 tn)
Meelelahutus, harrastused, kultuurisündmused (kino, teater, näitused), sport, perekonna traditsioonid. Info küsimine sündmuste toimumise ja maksumuse koha, piletite ostmine ja üldised (lihtsamad) vestlused toimunu kohta. Vaba aja lemmiktegevuste (nt käsitöö, kalapüük, aiandus, pallimängud) kirjeldamine, oma ja teiste hobide kirjeldamine. Meelelahutuse kohta info otsimine ja lugemine ning vastavasisuliste sõnumite edastamine.

8. Reisimine (5/2 tn)
Reisi kohta vajaliku info hankimine. Reisipakkumistega tutvumine ja valikute tegemine. Reisiks vajalike ettevalmistuste korraldamine (piletite ostmine, sõiduplaanidega tutvumine ja valikute tegemine, võimalike ja sobivate sõiduvahendite valik). Lihtsamate sõnumite ja teadete edastamine.

9. Suhted teiste inimestega (10/3 tn)
Sõprade ja tuttavate kirjeldamine (nt välimus, iseloom jms). Rollide kirjeldamine perekonnas. Suhtlemise viiside ja võimaluste kirjeldamine. Suhtlemine hädaolukorras oleva inimesega ja abi pakkumine.

10. Tervishoid (10/2 tn)
Suhtlemine tervisekeskuses klienditeenindajaga ja arstivastuvõtuaegade täpsustamine ja vastuvõtule registreerimine. Haigla külastamine. Tervise ja enesetunde kirjeldamine. Kehaosade ja nende funktsioonide nimetamine. Apteegis ostude sooritamine (ravimi ostmine jm olulise teabe hankimine).

11. Haridus (5/2 tn)
Käidud haridustee (põhikool, keskkool/gümnaasium, kutse- ja/või ametikool, kõrgkool, eriala ja kvalifikatsioon) ja elukestva õppe kirjeldamine. Klassiruumi kirjeldamine ja õppevahendite loetlemine.

12. Töö (15/5 tn)
Oma elukutsest ja ametist rääkimine. Tööalase tegevuse kirjeldamine – töökoht, töötingimused, tööpäev ja tegevused ning töövahendite kasutamine. Töökuulutuse lugemine. Tööle asumiseks vajalike dokumentide (CV, motivatsioonikiri, kaaskiri) koostamine. Tööle asumise ja töölt lahkumise sooviavalduse koostamine.

13. Sisseostude tegemine (10/5 tn)
Sisseostude sooritamine poes (poe liigid, kaubaliigid ja nimetused). Küsimuste esitamine kaubanduskeskuse lahtioleku aegade kohta. Tooteinfoga tutvumine. Info küsimine kauba maksumuse, kvaliteedi, omaduste jms kohta. Ostusoovi esitamine. Teenindaja teavitamine maksmisviisi eelistusest. Kauba vahetamine. Sisseostude tegemine turul ja müüjaga suhtlemine.

14. Söök ja jook (5/2 tn)
Lauakommete ja toitumisharjumuste kirjeldamine. Toiduainete (söök ja jook) loetlemine. Laua katmine ja toidu ulatamiseks palve esitamine. Erinevate maitsete ja maitseelamuste kirjeldamine. Suhtlemine toitlustusasutuses ja tellimuse esitamine.

15. Teenindus-asutused (10/5 tn)
Teenindusasutuste loetlemine (nt post, pank, valuutavahetus, kindlustus, ilusalong (nt juuksuritööd, maniküür), jalatsite remont, pesumaja jms) ja olulise info vahendamine (nt nende lahtiolekuajad, asukoht, hinnad ning teenuste liigid).

16. Kohad (5/2 tn)
Kodukoha kultuurilugu ja vaatamisväärsused. Üldnimed Eesti kohta (suuremad linnad, loodus, mäed, veekogud (jõed, järved, meri), saared, linnud ja loomad. Kodukoha vaatamisväärsuste või ajalooliste paikade kirjeldamine.

17. Ootamatud olukorrad (10/1 tn)
Käitumine äparduse või õnnetuse ajal. Sõnumi edastamine politseile, turva-või päästeteenistuse (päästeamet ja kiirabi) teavitamine. Teatamine autoavariist või õnnetusjuhtumist ja abi palumine. Võimalike ohtude kirjeldamine elukeskkonnas.

18. Ilm (5/2 tn)
Aastaajad, ilmakaared, ilmastikunähtused. Looduse kirjeldamine erinevatel aastaaegadel. Ilm erinevatel aastaaegadel ja riietumine vastavalt ilmale.

19. Keel (2/0 tn)
Võõrkeelte õppimine – keeleõppe jaoks vajaliku info otsimine. Õpi eesti keelt Keeleklikis! https://www.keeleklikk.ee/et/welcome, http://eestikeel.eu/. Juhend iseseisvaks keeleõppeks.

Loetletud teemad kuuluvad ühte või mitmesse neljast valdkonnast, milles keeletoimingud aset leiavad: avaliku elu valdkond; isikliku elu valdkond; töövaldkond; haridusvaldkond.

6.2. Keeleteadmised ei ole eesmärk omaette, vaid vahend parema keeleoskuse omandamiseks. Keele struktuuri õpitakse kontekstis, järk-järgult jõutakse grammatikareeglite teadliku omandamise juurde.

• Isikulised asesõnad (pikad ja lühikesed vormid;
• Nimisõna käänded (ainsus ja mitmus, mitmuse moodustamine, nimisõnade käänamine, ainsuslikud nimisõnad, mitmuslikud nimisõnad);
• Küsisõnad, küsimuste moodustamine;
• Arvsõna. Põhiarvsõna ja järgarvsõna – kasutamine nimetavas, omastavas, sees- ja alalütlevas käändes. Osastav koos sihilise verbiga. järgarvsõnade moodustamine põhiarvsõnast, arvsõnade käänamine, aastaarvude kirjutamine. Küsimused: Mitu?, Mitmes?, Mitmendal?;
• Küsisõnade käänamine;
• Tegusõna oleviku ja lihtmineviku vormid (tegusõnade pööramine olevikus (olema, töötama, vaatama, sööma, jooma jne);
• Tegusõnade pööramine lihtminevikus (jaatav ja eitav lause);
• Omadussõnade käänamine, ühildumisreeglid täiendi vormis, käändumatud omadussõnad, omadussõna võrdlusastmed;
• Õpitavate sõnade käändelõpud. Kohakäänded, nende kasutamine küsimisel ja vastamisel. Eesti keele kohakäänete ja kaassõnadega seostuvad ruumisuhted praktikas;
• Käskiva kõneviisi moodustamine (ainsuses ja olevikus, jaatav ja eitav lause).

7. Õppekeskkonna kirjeldus

koolitus toimub veebipõhiselt Zoom keskkonna vahendusel ja/või koolituskeskuse pakutavates õpperuumides.
Loe lisaks Õppekeskkonna kirjeldus
Nimetatud asukohtades asuvad erineva suurusega õpperuumid loengute ja/või grupitöö korraldamiseks kus on olemas õppelauad (piisava suurusega, et oleks mugav teha märkmeid ja toolid (täiskasvanutele sobilik mööbel) + töölaud ja tool koolitajale. Õppelaudu ja toole on võimalik vajadusel ümber paigutada erinevate grupitöö teemade käigus, mis võimaldab vajadusel kasutada koolituse käigus erinevaid õppemeetodeid. Koolitusruumid on puhtad ja turvalised, hea valgustusega, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma koolitatavatele meeldivalt ja turvaliselt. Koolitusruum sobib täiskasvanutele koolituse läbiviimiseks. Õpperuumid toetavad nii iseseisvat tööd kui ka rühmatööd. Õppetöös kasutatakse nüüdisaegset info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Õpperuumis on Data-videoprojektor SHARP NV6 (2200 ansi/lum), pabertahvel alusel ja/või markertahvel seinal, materjalide eksponeerimise võimalus seintel, arvuti kasutamiseks (nt CD kuulamiseks) arvutid/õppekohad väljundiga Internetti. Printimiseks ja koopiate tegemiseks on keskuses olemas Xerox Phaser 3200MFP PCL 6. Õpperuumis on olemas erinevad sõnastikud ja diktofon. Osalejatele komplekteeritakse õppemapid, mida koolitatavad täiendavad (lisavad sinna jaotusmaterjali) kogu õppetöö toimumise ajal. Jaotusmaterjal on tasuta ja üldjuhul vene keeles või eesti keeles ning õppemapid jäävad osalejatele ka pärast teenuse tegevuste lõppemist. Koolituse toimumise ruumid, tehnika ja vahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele. Koolituskeskus on teadlik, et vastutab teenuse osutamiseks sobivate tervisekaitsenõuetele vastavate ruumide ja tehnika olemasolu, korrasoleku ning koolitusel osalejate õppematerjalide ja töövahenditega varustatuse eest.

8. Õppematerjalide loend

Õppematerjalid on tänapäevased, sobiva raskusastmega ja toetavad koolituse eesmärgi saavutamist. Õppematerjalid toetavad koolitatavate iseseisvat õppimist.
Õppematerjalid ja –vahendid on koostatud ja/või nende kasutamine toimub kooskõlas autoriõiguse seadusega ning ei tohi rikkuda autori isiklikke ega varalisi õigusi.
Osalejatele koolitaja poolt komplekteeritud õppemapid lisamaterjalidega (nt pildimaterjal ajalehest või internetist), keeleeksami materjalid (nt tasemeeksami näidisülesanded SA Innove kodulehelt), mida koolitatavad täiendavad (lisavad sinna jaotusmaterjali) kogu õppetöö toimumise ajal.
PÕHIÕPIK - Merge Simmul, Inga Mangus, 2012. Tere jälle! Eesti keele õpik A1-A2+ kaks CD Väljaandja Puchkini Instituut. Lisaks on õpiku sõnavara baasil olemas sõnakaardid (müügil eraldi) või inglise keele baasil 2014 Kirjatark või Silva Tomingas, 2009. Saame tuttavaks! Эстонский язык для начинающих Kirjastus: TEA Kirjastus;

Soovitatavad lisaõpikud/täiendav õppematerjal

• Mall Pesti, Helve Ahi, 2015. E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajatele A1+A2 Kirjastus: Kiri-Mari Kirjastus OÜ;
• Leelo Kingisepp, Mare Kitsnik, 2006 Naljaga pooleks. Eesti keele õppekomplekt algtasemele (A2) ja CD plaat. Kirjastus:Iduleht OÜ;
• Jelena Kallas, Mai Tiits, Maria Tuulik, Madis Jürviste, Kristina Koppel, 2014. Eesti keele põhisõnavara sõnastik. Kirjastus: Eesti Keele Sihtasutus;
• Marju Ilves, 2008 Algaja keelekasutaja. A2-taseme eesti keele oskus. Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Ülikool, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus;
• Kallas, Jelena; Tiits, Mai; Tuulik, Maria; Jürviste, Madis; Koppel, Kristina, 2014. Eesti keele põhisõnavara sõnastik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus;
• TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti-vene . Tallinn: TEA.

www.eki.ee/dict/evs
www.keeleklikk.ee
www.kultuuriklikk.ee
www.efant.ee
www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid

9. Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

Eduka läbimise eelduseks on osalemine kontaktõppes, teostatud harjutusülesanded ja osalemine sündmuse praktilisel korraldusel. Sündmuse ajaline toimumine täpsustakse vahetult enne koolituse algust. Koolituse eduka lõpetamise eelduseks peab olema omandatud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid, osaletud konkreetse sündmuse läbiviimisel vähemalt 80% ulatuses, sooritatud praktilised tööd (harjutused) õppekeskkonnas vähemalt 80% ulatuses.

Kokkuvõttev hindamine toimub mitteeristaval hindamismetoodikal baseerudes.

Hindamismeetodid on alljärgnevad:

Õppekava täitmise hindamine koolituse lõpus

A2-tasemel keelekasutaja kasutab küll õigesti mõningaid lihtsaid tarindeid, kuid teeb sageli vigu ka grammatika põhivaras (nt ajab segi ajavormid või eksib aluse ja öeldise ühildamisel); siiski on enamasti selge, mida öelda tahab. Tema keelevara on väike. Ta oskab kasutada lause põhimalle ja meelde jäetud fraase ning häälduspäraselt (kuigi mitte õigesti) kirjutada lühikesi sõnu, mis kuuluvad tema suulisesse sõnavarasse.

Hindamiskriteeriumid arvestusele.
Mittearvestatud – arvestustöö vastused on väga kesised ning lünklikud, lahendatavad ülesanded on lahendatud pealiskaudselt, ilma loogikata ning järelduste tegemise võimeta. Antud ülesanne on korraldatud kesiselt, selle ettevalmistusel ei kasutata õppematerjalidest saadud teadmisi, ei tehta omavahel meeskonnatööd ning koolitaja on rahuolematu.
Arvestatud – arvestustöö ülesanded on lahendatud ja järeldused kirjutatud. Lisatud on omapoolseid kommentaare, mis näitavad õppija lisateadmisi. Antud ülesanne on korraldatud professionaalselt, ettevalmistusel ning sündmuse läbiviimisel tehakse omavahel meeskonnatööd, kasutatakse õpematerjalidest saadud teadmisi ning koolitaja jääb rahule.

Koolituse lõpus väljastatakse tunnistus, kui isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid. Tunnistus vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Originaal: Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching and assessment. Council of Europe 2001) keeleoskustasemete kirjeldusele.

Juhul kui isiku kokkuvõtva hindamise tulemuseks on „mittearvestatud” siis väljastatakse tõend koolitusel osaletud kontaktõppe tundide arvuga.

10. Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi või töökogemuse kirjeldus
Koolitusi viivad läbi eesti filoloogi või eesti keele kui võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooniga, erialase või varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega koolitajad.

Täiendav informatsioon: 
OÜ Gelmett Consult, registrikood 11545116
Pioneeri 8, Kohtla-Järve 30328 Ida-Viru maakond
Tel +372 5807 0006
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.