Õppekavad

Tagada õppijate suulise kõne oskus, mis võimaldaks luua isiklikke ja sotsiaalseid kontakte eesti keeles kõnelevate inimestega. Tagada lugemisoskus, mis võimaldab aru saada (ka mitmekordsel lugemisel) isikuandmeid sisaldavate tarbekirjade (ankeet, arve, meeldetuletus, postiteade jm) ning elukondliku teabe (asutuste nimetused, viidad, menüüd, saatekavad jm) sisust. Tagada piiratud kirjutamisoskus (ankeedi, küsitluslehe täitmine, lühiteate, õnnitluskaardi, kutse kirjutamine).
Õppetöö kulgeb sobivas tempos, kus oluline tähelepanu on kordamisel. Selleks on suulise kõne kuulamine, mis arendab üldist kuulamisoskust ja aitab õppijaid võtmesõnade, sõnaühendite ja väljendite kuulamisel ja meelde jätmisel.

Õppekeel: eesti keel (abikeel vene keel).

Õppekavarühm: keeleõpe.

Õppe kogumaht: 200 akadeemilist tundi, sh 160 tundi auditoorne töö (loengud ja praktilised harjutused õppekeskkonnas) ja 40 tundi iseseisevat tööd väljaspool õppekeskkonda, mis on koolitaja poolt tagasisidestav.

Koolituse maksumus: 1760€ (11€/tund)*
*hind kehtib gruppidele (vähemalt 8 inimest), 2-4 inimest - 15€/tund, 5-7 inimest – 12,50€/tund.

Koolituse eesmärk

Tagada keeleoskuse tase, mis võimaldab suulises ja kirjalikus suhtlemises toime tulla isiklikus sfääris ja konkreetset laadi, täpselt piiritletud rutiinse keelekasutusega töösfääris, kus kirjalik töö piirdub lühikeste tüüpdokumentide koostamise või plankide täitmisega ning ametimeilidele lühilausetega vastamisega; võimaldab lugemisel leida eeldatavat faktiinfot lihtsatest igapäevatekstidest ja mõista juhiseid ning silte avalikes kohtades); jätkata iseseisvalt keeleõppega, tutvustades koolitatavatele erinevaid iseseisvaks õppimiseks mõeldud võimalusi, sh internetipõhiseid keeleõppe võimalusi.

Sihtgrupp ja õpingute alustamise tingimused

Õppija ei valda keelt üldse või valdab keelt vähesel määral, kuid see ei ole piisav A2-taseme õpperühmas alustamiseks. Õppekava alusel võib õpinguid alustada isik, kelle emakeel ei ole eesti keel, ja kes soovib õppida eesti keelt, eelnevad teadmised ja oskused on minimaalsed ning keeleõppe tulemusena on soov saavutada algtasemel keelekasutaja (elementaartase) oskused.

Õppesisu:

  1. Tutvumine. Tervitamine. Viisakusväljendid.
    Tegusõna pööramine oleviku jaatavas ja eitavas kõnes. Isikulised asesõnad.
  2. Kodu ja koduümbrus (sildid, viidad, plakatid).
    Käskiv kõneviis. Nimisõna kohakäänded.
  3. Perekond, pereliikmed, sugulased.
    Nimisõna ainsuse omastav kääne. Mitmuse moodustamine.
  4. Töö. Amet. Elukutse.
    Nimisõna saav ja olev kääne, kohakäänded.
  5. Aeg (kuud, nädalapäevad, kellaaeg).
    Arvsõnad, ainsuse osastav kääne.
  6. Vaba aeg, harrastused.
    -si-lihtmineviku jaatav kõne, -ma-, -da-infinitiiv.
  7. Teenindus (kauplus, kohvik, juuksur).
    Tingiv kõneviis, ilma- ja kaasaütlev kääne, ainsuse ja mitmuse osastav kääne.
  8. Tähtpäevad (sünnipäev, jõulud).
    Rajav kääne. Alalütlev kääne aja väljendajana.

Grammatilised teemad:

  • Tähestik
  • Hääldamine, rõhk
  • Nimisõna põhilised käänded
  • Tegusõna oleviku vormid
  • Põhiarvsõnad
  • Isikulised asesõnad
  • Küsisõnad.

Igas õppetunnis arendame vestlusteemat võtmesõnu, sõnaühendeid ja väljendeid kasutades.
Vestlused põhinevad kindlatel küsimustel. Sõnavara kordame keelesituatsioonides ja erinevates mängudes.

Õppeprotsess

Eesti keele õppimise alustamisel arvestatakse nn suulise eelnevuse printsiipi, st suuline kõne eelnegu kirjalikule;

  • õpitakse matkima kuuldud häälikuid, häälikuühendeid, sõnu ja lühikesi lauseid;
  • igapäevaeluks ja olmeks vajalike suhtlusoskuste omandamiseks mängitakse elementaarseid situatiivseid rollimänge, lühidialooge ja keelemänge, kus õpitakse käituma ja rääkima vastavalt sotsiaalsele rollile;
  • hääldatakse eesti pärisnimesid, kohanimesid, salme, vanasõnu jne;
  • kuulamist: õpitakse kuulmise järgi eristama eesti keelt teiste keelte hulgast;
  • õpitakse tunnetama hääldusaluseid, etaloni järgi matkima kuuldud häälikuid, häälikuühendeid, sõnu ja lühikesi lauseid;
  • õpitakse eristama raadiot kuulates eesti keele sõnu ja lauseid, kuulama lihtsamaid uudiseid.

Iga teema piires esitatakse rida suhtlusülesandeid, mis üldjuhul on järgmised:
info hankimine, andmine ja vastuvõtmine; oma vaadete ja arvamuste argumenteeritud väljendamine; sündmuste ja juhtumite, toimingute, olukordade ja kogemuste kirjeldamine või neist jutustamine; igapäevaelu-, töö- või teenindusalase probleemi lahendamine.
Auditoorne töö – kuulamis-, kirjutamis- ja tõlkeharjutused, suuline vestlus, dialoogid, rollimängud, video vaatamine ja analüüsimine.
Iseseisev töö - sõnade õppimine, töövihikust ja õpikust harjutuste tegemine, lühemate tekstide kirjutamine jms. - tuleb õppijal sooritada auditoorse õppe vahelisel ajal.

Õpiväljundid

Koolituse tulemusena koolitatav mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elu koha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestlus partner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama. Omandatud on keeleteadmised, mis aitavad nii igapäevastes kui tööolukordades end väljendada, lihtsaid lauseid moodustada ja neid kindlate vajaduste saavutamiseks kasutada.

KOOLITATAVA

KEELEPAGASI ÜLDINE ULATUS:

  • teab lihtsaid põhiväljendeid iseenda ja mõne konkreetse olukorra kohta;

GRAMMATILINE KORREKTSUS:

  • kasutab vaid üksikuid meelde jäetud tarindeid ja lausemalle;

KÕNE LADUSUS:

  • tuleb toime väga lühikeste sidumata valmisfraasidega, teeb sageli pause, et otsida väljendeid, hääldada võõramaid sõnu või korrigeerida sõnastust;

SUHTLUS:

  • oskab esitada küsimusi teiste kohta ja vastata enda kohta esitatud küsimustele;
  • suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner on nõus teda parandama, öeldut kordama või ümber sõnastama;

TEKSTI SIDUSUS:

  • oskab siduda sõnu ja fraase põhisidesõnade abil nagu „ja” või „siis”

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid

Koolituse edukaks lõpetamiseks peab olema omandatud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid. Õpiväljundite saavutatuse hindamine:

Hindamismeetod Hindamiskriteeriumid
Kirjalik test (ülesanne, milles on 40 üksikküsimust koolituse teemadest) Edukaks soorituseks peab olema vähemalt 50% õigeid vastuseid, rohkem on parem.
Suuline vestlus
Õppija räägib lihtsamate lausetega koolitusel läbitud teemadest vastavalt õpiväljunditele.
Edukas sooritus - õppija vastab arusaadavalt vestluse käigus esitatud küsimustele ja suudab ise vestluse käigus koostada teemakohaseid küsimusi.
Auditoorse õppe vahelisel ajal sooritatud iseseisev töö. Arvestatud või mittearvestatud.

Hindamiskriteeriumid arvestusele

Mittearvestatud – arvestustöö vastused on väga kesised ning lünklikud, lahendatavad ülesanded on lahendatud pealiskaudselt, ilma loogikata ning järelduste tegemise võimeta. Antud ülesanne on korraldatud kesiselt, selle ettevalmistusel ei kasutata õppematerjalidest saadud teadmisi, ei tehta omavahel meeskonnatööd ning koolitaja on rahuolematu.
Arvestatud - arvestustöö ülesanded on lahendatud ja järeldused kirjutatud. Lisatud on omapoolseid kommentaare, mis näitavad õppija lisateadmisi. Antud ülesanne on korraldatud professionaalselt, ettevalmistusel ning sündmuse läbiviimisel tehakse omavahel meeskonnatööd, kasutatakse õpematerjalidest saadud teadmisi ning koolitaja jääb rahule.

Koolituse lõpetamisel väljastatavad dokumendid

Tunnistus, kui õpingute lõpetamise nõuded – kirjalik test ja suuline vestlus – on hindamiskriteeriumitele vastavalt täidetud, auditoorse õppe vahelisel ajal sooritatud iseseisev töö arvestatud ja osalemine vähemalt 70% auditoorsetes õppetundides.
Tõend, kui õpitulemusi ei saavutatud ja kokkuvõtva hindamise tulemuseks on „mittearvestatud”, kuid õppija võttis osa õppetööst. Tõend väljastatakse vastavalt osaletud kontakttundide arvule, kuid mitte juhul kui õppija osales vähem kui pooltes auditoorsetes õppetundides.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või töökogemuse kirjeldus

Koolitajate kvalifikatsioon – eesti filoloogi, eesti keele kui võõrkeele õpetaja või muu filoloogilise hariduse ja/või varasema täiskasvanutele eesti keele õpetamise kogemusega, ja keeleinspektsiooni heakskiidu saanud õpetajad.

Õppematerjalide loend

Õppematerjalid on tänapäevased, sobiva raskusastmega ja toetavad koolituse eesmärgi saavutamist. Õppematerjalid toetavad koolitatava iseseisvat õppimist. Igale koolitatavale tagatakse õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja –vahendid tasuta. Õppematerjalide sh õpikute ja –vahendite hind sisaldub koolituse maksumuses. Õppematerjalid ja –vahendid on koostatud ja/või nende kasutamine toimub kooskõlas autoriõiguse seadusega ning ei riku autori isiklikke ega varalisi õigusi. Õppematerjalid jäävad koolitatavale peale koolituse lõppu.

Õpivara

  • Õppekomplekt Merge Simmul, Inga Mangus „Tere“;
  • Mangus, I., Simmul, M. 2009. TERE! Eesti keele õpik algajatele 0–A1. Eesti Ekspressi Kirjastuse AS (põhiõpik).

Täiendav õppematerjal:

  • Pesti, M., Ahi, H. 2001. E nagu Eesti. Eesti keele õpik algajaile. TEA Kirjastus
  • TEA taskusõnastik 2008. Vene- eesti, eesti - vene . Tallinn: TEA
  • Koolitust läbiviiva lektori autorimaterjalid.

Koolitus toimub rühmades ja õpperuumis, kus on keeleõppe õpiväljundite saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.
Loe lisaks Õppekeskkonna kirjeldus

Täiendav informatsioon: 
OÜ Gelmett Consult, registrikood 11545116
Pioneeri 8, Kohtla-Järve 30328 Ida-Viru maakond
Tel +372 332 8232; GSM +372 5807 0006
E-post: info@gelmett.ee

Gelmett Consult koolituskeskus palub Teil leida hetk aega ja täita Tagasiside
ASE Immobili OÜ
OÜ Il Fiore
Iru Hooldekodu
OÜ Rotulus