Õppekavad

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri käskkiri 26.08.2016 nr 1.1-3/16/156

1. Õppekava nimetus: eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus.

2. Õppekavarühm: keeleõpe.

3.Õpiväljundid: koolituse õpitulemusena koolitatav:

  • mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma;
  • suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga;
  • oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi;
  • oskab kirjutada esseed: arutluskäik on loogiline, tekst sidus ja teemakohane;
  • oskab refereerida nii kirjalikust kui ka suulisest allikast saadud infot;
  • valdab u. 5000 sõna ja keskseid tarindeid ja sõnavara on piisav enamiku igapäevaolukordade jaoks.

4. Õpingute alustamise tingimused: eesti keele B2-taseme õppekava alusel võib õpinguid alustada isik, kelle emakeel ei ole eesti keel ja on iseseisev keelekasutaja (suhtluslävi, madalam kesktase) ja/või on läbinud eesti keele koolituse keeletasemele B1 ja/või sooritanud B1 eesti keele tasemeeksami ja soovib arendada/omandada eesti keele oskust keeletasemele B2 ning läbida eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolituse.
Koolitusele soovija on eelnevalt tutvunud keeleoskustasemete enesehindamise skaalaga (Euroopa Nõukogu ühtsed keeleoskustasemed) http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/REKK_8_www.pdf ja läbinud suulise vestluse koolitajaga või sooritanud testi, et alustada õpinguid B2-taseme õppegrupis.
http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/REKK_8_www.pdf ja läbinud suulise vestluse koolitajaga või sooritanud testi, et alustada õpinguid B1-taseme õppegrupis.

5. Õppe kogumaht, sh auditoorse ja iseseisva töö osakaal: koolituse kogumaht akadeemilistes tundides – 450 (auditoorne töö 250: sh 50 õppetundi võib kokkuleppel koolitajaga toimuda virtuaalses õppekeskkonnas (nt Skype, elektronpost vms) ja koolitaja poolt tagasisidestav iseseisev töö – 200 (koduse tööna annab koolitaja koolitusel osalejale vastavalt koolitusel läbitud teemale iseseisva töö: nt uuringute analüüs, kõne koostamise ettevalmistus, arvamuse analüüsi koostamine, teemapõhine funktsionaalne materjali lugemine, grammatika- ja struktuurtesti harjutamine, kirjaliku arutelu koostamine vms).

5.1. Koolituse maksumus: 2000€ (auditoorne töö ja õppematerjalid)*
*hind kehtib gruppidele (vähemalt 8 inimest), 3-4 inimest - 10€/tund, 5-7 inimest – 9€/tund.

6. Õppesisu: igas tunnis praktiseeritakse kõiki põhilisi keele osaoskusi: intensiivne kõnekeele praktika - arendatakse korrektse kõnekeele harjumusi, suurendatakse sõnavara, mida saavutatakse uute sõnade ja grammatiliste konstruktsioonide kasutamisega spetsiaalselt modelleeritud küsimustes, keelesituatsioonides, rollimängudes ja pidevas suhtlemises.Tunnid on huvitavad ja mitmekesised, mis lubavad kiiresti kohaneda keelekeskkonnaga, arendada keelelist mõtlemist ja ületada keelebarjääre. Õppetöö toimub vabas ja meeldivas keskkonnas.
Kuulamine on suunatud oskusele haarata suulist kõne kuulates võtmesõnu, sõnaühendeid ja fraase, mis lubavad õppimise algastmel saavutada üldist kõnest arusaamist, aga edaspidi juba arendada oskust mõista teksti kõrgemal tasemel.
Grammatikat õpitakse kasutades keeleloogikat ja seda kinnistatakse tegelikus kõnepraktikas.
Kasuliku ja meeldiva ühildamiseks kasutame kõikvõimalikke võtteid ja tegevusi: grupitöid, suhtlemissituatsioone, rollimänge, diskussioone, erineval viisil puuduva informatsiooni hankimist, sõnavara-, mälu-, arvamis- ja fantaasiamänge. Arendatakse kõiki osaoskusi: nii lugemis-, kuulamis-, kirjutamis- ja kõnelemisoskust. Tunnitöös pannakse põhirõhk siiski rääkimisele. Kõik ülesanded valmistavad koolitusel osalejat ette keelekeskkonnas suhtlemiseks. Kasutatakse niisuguseid materjale ja ülesandeid, millega koolitatav puutub kokku igapäevaelus. Lisaks koolitusel saadavatele keelealastele teadmistele garanteeritakse ka huvitavad ja silmaringi avardavad tunnid. Koolitajad annavad endast parima, et koolitusel osaleja tunneks end eesti keeles üha kindlamalt ja kodusemalt.
Õpitakse end väljendada suuremas osas igapäevastes situatsioonides ning vestlema ja arutlema erinevatel teemadel (töö otsimine, ametid ja töökohad, kinnisvara, kaubandus, haridus, tervis, ettevõtlus jne). Käsitletakse ka Eesti kultuuri- ja majanduselu. Koolitusel arendatakse nii kuulamis-, rääkimis-, kirjutamis- kui lugemisoskust. Õppijad diskuteerivad päevakajalistel teemadel ning avaldavad ja põhjendavad oma arvamust. Korraldatakse keeleoskust arendavaid mänge, vaadatakse videot, loetakse ajaleheartikleid.
Aluseks on kaasaegne kommunikatiivne õppemetoodika.

6.1. Õppimine põhineb aktiivsel suhtlemisel eesti keeles nimetatud teemadel (akadeemilistes tundides auditoorne töö/iseseisev töö).
Iga teema piires esitatakse rida suhtlusülesandeid, mis üldjuhul on järgmised:

  • info hankimine, andmine ja vastuvõtmine;
  • oma vaadete ja arvamuste argumenteeritud väljendamine;
  • sündmuste ja juhtumite, toimingute, olukordade ja kogemuste kirjeldamine või neist jutustamine;
  • igapäevaelu, töö- või teenindusalase probleemi lahendamine.
  1. Endast ja teistest (10/10 tn)
    Enesetutvustus, kodakondsus, hariduskäik, perekond, sugulased, elukutse, amet, hoiakud, tegevusala, huvivaldkond ja -alad, hinnangud. Enda soovitud määral põhjalik tutvustamine ja tutvumine teiste koolitusel osalejatega; suhtlemine koolitajaga ja koolitatavatega stiilis, mida kasutatakse inimesega esmakohtumisel.
  2. Elukoht (15/10 tn)
    Kodu, elamistingimused, elulaad, kinnisvara ost-müük ja üür, turvalisus, kindlustus, majapidamine, probleemne situatsioon elukohas. Kaebuste, küsimuste ja nõuete esitamine elamisega seotud teenuse pakkujale; probleemse situatsiooni kirjeldamine elukohas ning oma ettepaneku esitamine selle lahendamiseks; kodu asukoha kirjeldamine.
  3. Vaba aeg ja ajaviide (25/25 tn)
    Harrastused, lõõgastushetked, vaba aja veetmise võimalused, meelelahutusüritused, reisimine, vestlus raamatust, filmist, kultuuri- ja spordiüritusest, diskussioon vaba aja veetmisega seotud aja- või rahakulu üle. Oma huvide, harrastuste ja meelelahutuse viiside kirjeldamine ja põhjendamine; oma eelistustest rääkimine ja nende põhjendamine; raamatust, filmist, kultuuri- ja spordiüritusest vestlemine; vaba aja veetmisega seotud aja- või rahakulu üle diskuteerimine. Info vahendamine kultuuri- ja vaba aega sisustava teenuse kohta; küsimuste esitamine teenuse, soodustuste, maksetingimuste ning broneerimise kohta ja neile vastamine kirjalikult või suuliselt. Teenust puudutava suulise ja kirjaliku info mõistmine, sh suulised ja kirjalikud tutvustused, juhendid, kavalehed; info küsimine teenuse kohta nii vahetult ja telefonitsi kui ka kirjalikult; vastastikune suhtlemine teenuse hinna, soodustuste ning maksetingimuste teemadel; huvivaldkonna raamatute, esitluste ja loengute sisu mõistmine. Info vahendamine ürituse kohta; sisu mõistmine ürituse, soodustuste, maksetingimuste ning broneerimise kohta ja neile vastamine; oma huvivaldkonnaga seotut kriitiliste tekstide (reklaam, suulised ja kirjalikud soovitused, arvamused, kriitilised kirjutised) mõistmine ja omapoolsete põhjendatud arvamuste ja seisukohtade mõistmine. Ürituse või harrastustegevuse osalisena üritust või harrastust puudutavatel teemadel suhtlemine; raadio- ja telesaadete jälgimine ning ajakirjandus lugemine, antud teemadel vestlemine; teatrietenduse jälgimine ning nähtu teemal vestluse arendamine; subtiitrite lugemine ja nende sisu mõistmine; ilu- ja tarbekirjanduse lugemine ning antud teemadel vestlemine; veebisuhtluses osalemine ja internetist info hankimine ning selle vahendamine.
  4. Haridus. Koolivõrk (15/15 tn)
    Koolikorraldus Eestis. Riigi- ja erakoolid. Tasemeharidus. Huviharidus. Täienduskoolitus. Õppimise võimalused välismaal. Õpetajakutse. Pedagoogina ja haridusasutuse töötajana lapsevanemaga või õppuriga suhtlemine kooli vm lasteasutuse ja selle eripära teemal nii kirjalikult, telefonitsi kui ka vahetult; info andmine õppe- ja päevakava, vajalike õppevahendite, koduülesannete sisu ja vormi jms kohta; õpilase, tema vanema vm lähedasega vestlemine õppija arengu, edasijõudmise, käitumise, suhtlusoskuse jms teemal; lapsevanema küsimustele ja kaebustele vastamine; oma õpilaste (eesti) nimede arusaadav hääldamine; õpilastevestluse mõistmine ja õpilastega suhtlemine ka üldistel ainevälistel teemadel. Lapsevanemana õpetajaga vestlemine lapse arengu, edasijõudmise, käitumise, suhtlusoskuste jms teemadel; vajadusel pedagoogidele ettepanekute, kaebuste ja nõudmiste esitamine neid põhjendades. Õpilasena vm õppijana õpiülesannete täitmine nii suuliselt kui kirjalikult ning õpitu reprodutseerimine ja põhjendamine; vestlemine pedagoogiga oma arengu, edasijõudmise, käitumise, suhtlusoskuse jms teemal; suhtlemine nii õpingute kui ka üldistel ainevälistel teemadel; ainet puudutavate tekstide lugemine ning eri allikatest pärinevat info sünteesimine; vajadusel pedagoogidele viisakas vormis küsimuste ja pretensioonide esitamine.
  5. Kultuur ja keeled (15/10 tn)
    Eesti ja oma päritolumaa kultuuri kirjeldamine ning nende võrdlemine; oma rahvusrühma vm identiteedirühma kultuurihuvi kirjeldamine ning selle realiseerimise kanalid ja võimalused, analoogse info küsimine vestluskaaslaselt; oma suhte selgitamine kultuurinähtustesse; oma vaadete põhjendamine võõrkeelte ja kultuuride õppimisele; oma kultuurist jutustamine, suhe emakeele ja võõrkeeltega; ühiskonnaliikmete kultuurierinevuste tausta üle arutlemine.
  6. Reisimine (10/5 tn)
    Liiklusvahendid nüüd ja vanasti. Autoturg. Liikluseeskirjad. Reisibüroode usaldusväärsus. Unistuste reis. Oma reisieelistuste põhjendamine; pretensioonide esitamine, nõuded ja kaebused reisibüroole, transpordifirma või hotelli halva teenuse korral; tänu avaldamine meeldiva teeninduse eest; meeldejäävate reisielamuste ja vaatamisväärsuste kirjeldamine. Tee küsimine ja tee juhatamine. Linnaplaanid. Huvipakkuva teekonna kirjeldamine kodulinnas.
  7. Elukutse, amet, töö (20/20 tn)
    Tööandjana uue töötaja otsimisel konkursi korraldamine vaba ametikoha täitmiseks ja kandidaatidega vestlemine; kirjaliku tööpakkumise koostamine, vahendusfirmade teenuse kasutamine või tööotsijate portaalide kasutamine; tööle vormistamisega seotud dokumentatsiooni sisu mõistmine; tööotsija teavitamine töökohale esitatud nõuetest ja tööintervjuul tööotsija küsimustele vastamine. Tööotsijana töökuulutuste lugemine, töökohale kandideerimiseks vastavate dokumentide koostamine, täpsustavate küsimuste esitamine tööandjale pakutava töö kohta, esitatud nõuded pakutava töö kohta. Elukutse, amet ja töö - väitluses oma vaadete, ameti, elukutse ja töö selgitamine; töö kindlat valdkonda puudutavate küsimuste selgitamine ja kirjeldamine; töökoosoleku või läbirääkimiste ülesehitus kirjeldamine ja seal oma eesmärkidest ja arusaamadest rääkimine; probleemse olukorra kirjeldamine oma töökeskkonnas ning oma ettepanekute esitamine selle lahendamiseks; vestluspartnerile oma ameti, elukutse või töö vajalikkuse selgitamine; huvitava, iseloomuliku ja omapärase töö kirjeldamine vestluspartnerile ja partneri mõistmine samadel teemadel ning väitlemine. Teeninduse kohta oma vaadete esitamine; teeninduse teemal vestlemine ja väitlemine; kaebuse koostamine ja sellele vastamine, võimalike lahendusvariantide pakkumine. Tööle kandideerimise dokumendid (CV, kaaskiri, motivatsioonikiri), tööintervjuu, tööturuvõimalused, koolitused, tööotsing, töötingimused ja –keskkond, töötaja õigused ja kohustused.
  8. Teenindus (20/20 tn)
    Teenindajana kirjalike ja suuliste vastuste koostamine kliendi kaebustele ja pretensioonidele; nii vahetult kui ka telefoni teel kliendi pöördumise selgitamine, samas vastuse ja nõu andmine kliendile; vestlemine kliendiga tema teenusega seotud probleemidest ja muredest; ametikohaste nõuannete ja selgituste andmine; oma tegevuse, töömeetodi eeliste, vahendite ja materjalide omaduste selgitamine; kliendile teenuse variantide ja nende tulemuste selgitamine; nõustamine teenusega seotud küsimustes; asjakohane Interneti- ja telefonisuhtluse etiketi kasutamine. Kliendina info küsimine kaupade ja/või teenuste kohta nii kirjalikult kui ka suuliselt ning saadud vastuste mõistmine; kaupade ja/või teenuste kohta pretensiooni esitamine nii suuliselt kui ka kirjalikult; teenust puudutavates küsimustes suhtlemine nii vahetult kui ka e-kirja või telefoni teel; kirjalike dokumentide vormistamine; teenindajalt selgituste palumine nii tema tegevuse, materjalide, meetodite ja vahendite kohta; teenindajaga teenuse variantide ja nende tulemuste arutamine, nõu küsimine.
  9. Poodlemine (15/15 tn)
    Poodide, kaubamärkide, tootjate ja toodete osas oma eelistuste või vastumeelsuse kirjeldamine ja põhjendamine nende suhtes; diskuteerimine reklaami ja reklaamiviiside üle; oma huvide eest seismine.
  10. Tervis (15/15 tn)
    Enesetunne, tervislik seisund, heaolu, arsti vastuvõtt, ravi, spaa, haigused ja nende ennetamine, tervislik eluviis, oma tervist ja tervishoidu puudutavad vaated.
  11. Inimeste suhted ühiskonnas (15/15 tn)
    Ühiskonna ja oma kogukonna formaalse struktuuri ja selle toimimise kirjeldamine; arutlemine teemal enda ja teiste võimalustest ühiskondlikke suhteid mõjutada; oma seisukoha avaldamine ühiskonna organiseerituse kohta ning diskuteerimine selle hüvede ja pahede üle; erinevate rühmituste ja organisatsioonide kohta info hankimine ja jagamine; hankimine ja info jagamine õiguste ja kohustuste kohta; era- ja töösuhete sõlmimine; soovi korral ühiskonna aktiivse liikmena toimimine; valitud isikuna toimimine; oma vaadete ning identiteedirühma huvide esitamine ja kaitsmine; oma kuulumist või mittekuulumist ühingusse, klubisse, rühmitusse vms põhjendamine.
  12. Tehnika (5/0 tn)
    Arvuti, nutitelefon, olmetehnika, jm kasutusjuhendid.
  13. Keskkond (15/10 tn)
    Maa- ja linnaelu, kodukoha loodus ja vaatamisväärsused, keskkonnakaitse, keskkonnaprobleemid (reostus ja kaitse), säästlik eluviis.
  14. Toitumine (15/10 tn)
    Söök, jook, toiduainete ost, pere ja kodukandi igapäevased ja pidulikud toitumisharjumused, argipäeva- ja pidulaud, lemmiktoit või -jooki, maitseelamused, lemmikrestoran vms, söögi- ja joogivalikud, lauakombed.
  15. Aktuaalsed sündmused (15/10 tn)
    Päevakajaline info, sündmused, massimeedia materjalid, edastatud uudis või muud värsket info, sama allika toel mingi päevakajaline poliitiline sündmus, poliitilise vaidluse lõpetamine või teemavahetus.
  16. Majandus ja õigussuhted (15/10 tn)
    Majandussüsteem ja õiguskord, sellekohase teabe hankimise võimalused, politsei, kohtusüsteem, kuritegu ja sellega seonduv. Majandussüsteemi ja õiguskorra üldjoones kirjeldamine, sellekohase teabe hankimise võimalused; kodanike ja residentide põhiõiguste ja kohustuste kirjeldamine; vajaliku info hankimine majanduselu ja selle aspektide kohta; vestluspartnerilt info küsimine politsei, kohtusüsteemi jms kohta ning vestluspartneri küsimustele vastamine; oma vaadete selgitamine ja põhjendamine majandusele; arvamuse avaldamine päevakajalise kohta majanduses; oma vaadete esitamine turvalisuse, kuritegevuse ja selle vastu võitlemise kohta; majandusuudise edastamine; kuriteo ja sellega seonduva kirjeldamine, selle uurimise ning kohtuliku lahendi jälgimine; rahaasju puudutavatest küsimustest (tabuteemasid puudutamata) rääkimine; õiguskaitseorganite poole pöördumine.
  17. Eksam (10/0 tn)
    Tasemeeksamiks ettevalmistamine – nõuded tasemeeksami sooritamiseks, tasemeeksami eksamiülesannete teemaringid ja valdkonnad kuhu teemad kuuluvad, tasemeeksami näidistestidega tutvumine. Loetletud teemad kuuluvad ühte või mitmesse neljast valdkonnast, milles keeletoimingud aset leiavad: avaliku elu valdkond; isikliku elu valdkond; töövaldkond; haridusvaldkond.

Rahvatarkuse väljendavara (vanasõnad, idioomid, tuttavad tsitaadid, uskumuste väljendamise hoiakuosutused, väärtushinnangute osutus) ja esteetilist keelekasutust (nt laulmine, lühinäidendid tekstiraamatute järgi; ümberjutustatud lugu, luuletus) kasutatakse vajadusel ja võimalusel integreeritult õppekavas nimetatud teemadega koos.

6.2. Keeleteadmised
Käändsõna - nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna:

  • käänete moodustamine ja funktsioonid (kõik käänded);
  • käänetevahelised seosed (kordamine, keerukamad moodustustüübid);
  • tüvede variatiivsus (astmevaheldus jm);
  • isikulise asesõna käänamine koos nimisõnaga (nt minu raamat);
  • ühildumise keerukamad juhud (nt suure koeraga, eesti keeles);
  • hulgifraasid (nt palju inimesi, paar inimest);
  • enesekohased, vastastikused ja umbmäärased asesõnad (nt enda, oma, üksteise, teineteise, keegi, miski);
  • pärisnimede käänamine; võõrsõnade käänamine; liitarvsõnade käänamine;
  • rooma numbrid.

Tegusõna:

  • tegusõna põhi- ja peavormid;
  • põhivormide astmevahelduslikud suhted;
  • mineviku aegade kasutamine;
  • tingiv kõneviis (minevik);
  • kaudne kõneviis;
  • umbisikuline tegumood (olevik, minevik);
  • ma-infinitiivi käändelised vormid;
  • des-vorm;
  • kesksõnad;
  • ühend- ja väljendtegusõnad;
  • rektsioon (eesti ja vene keele erinevused).

Muutumatud sõnad:

  • Kaassõna: tähendusrühmad;
  • kaassõnafraasid erinevate käänetega (nt hommikust saadik, viie minuti pärast, viis minutit tagasi).
  • Määrsõna: rõhumäärsõnad, abimäärsõnad.
  • Sidesõna: kõik alaliigid.

Sõnamoodustus:

  • Tuletusliited ja nende kasutamine (enam kasutatavad nimi-, omadus-, tegu- ja määrsõnaliited).

Õigekiri:

  • Enam kasutatavad lühendid;
  • lause kirjavahemärgid;
  • arvsõnade õigekiri; võõrsõnade õigekiri; võõrnimede õigekiri;
  • kokku- ja lahku kirjutamine.

Lauseõpetus:

  • Täis- ja osasihitis;
  • kaudkõne;
  • lauselühend;
  • muud elemendid lauses (lisand, üte, kiil);
  • alistussuhted lauses (ühildumine ja rektsioon);
  • sõnajärg erinevates lausetüüpides.

6.3. Õppetöö läbiviimise üldpõhimõtted

  • Õpimotivatsiooni toetab turvaline ja rikastav õpikeskkond (rutiintegevused, näitlikkus, individuaalne lähenemine õppijatele, huvitav ja suhtlemiseks vajalik õppematerjal, edutunnetust ja eneseusku toetav õpitegevus).
  • Teemade ja õppetundide ainesisu ja oodatud õpitulemusi arutatakse koos õppijatega.
  • Tähelepanu keskmes on suulise kõne (kuulamine, rääkimine) arendamine.
  • Õppetöös lähtutakse õppijal olemasolevast keele valdamise tasemest, õppimise kogemusest, huvidest ning praktilisest suhtlemisvajadusest.
  • Autentsete tekstide kasutamine seob õppetöö tihedalt keelekeskkonna ja kultuurikontekstiga. Õpilasi suunatakse iseseisvalt leidma keelekeskkonnast autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama.
  • Õppimisvõime ja tulemuslikkuse parandamise aluseks on sihipärane õpioskuste kujundamine (initsiatiiv rääkimissituatsioonide leidmisel, riskivalmidus suhtlemiseks ka piiratud keelematerjali omades ja kartmata vigu teha, sõnavara ja reegliteta grammatika omandamise tehnikad, aktiivõppe meetodid suhtlemisoskuste kujundamiseks).
  • Eelistatud on 3-faasilise õppimiskeskse õpiprotsessi mudeli rakendamine teemade ja õppetundide planeerimisel ja läbiviimisel (evokatsioonifaas), tähenduse mõistmise faas, refleksioonifaas).
  • Koolitusel osaleja keeleoskuse arengu hindamisel lähtutakse protsessihindamise põhimõtetest – võimalikult positiivsetest ilmingutest lähtuv hinnang edasiliikumisele, õpperühma töös osalemisele, initsiatiivile suhtlemissituatsioonide leidmisel keelekeskkonnas, koostöövalmidusele jne. Õpetajapoolse hinnangu andmisega kaasneb hindamiskriteeriumite tutvustamine õppijatele ja nende adekvaatse enesehinnangu kujundamine.

Koolituse käigus lahendatakse tasemeeksamil kasutatavaid tüüpharjutusi. Koolitatavatega mängitakse läbi võimalikke tasemeeksami suulise osa stsenaariume.
Koolituse vältel on koolitatavatele loodud rikkalik keelekeskkond: on võimalus kuulata loomulikku eestikeelset kõnet, mis on tingimuseks edukal keeleõppel. Kuulamisoskust saab arendada nagu iga teist oskust. Viimane areneb kõige paremini kui kuulata palju erisuguseid tekste. Enne tekstide kuulamist tehakse koolitatavatega häälestamisülesandeid ning tõlgitakse dialoogides erinevaid keerukamaid väljendeid seni, kuni ta on need omandanud.
Koolitatavad proovivad ka ise õpitavas keeles oma mõtteid väljendada. Kõige loomulikum on õppida keelt väljendite ja fraaside kaupa, mille õppimise võimalusi pakutakse koolituse käigus rohkesti. Dialoogide moodustamise ülesanded on tihedalt seotud kuulamisülesannetega. Pärast dialoogi kuulamist ja kuulamisülesannete täitmist arendatakse sama teemat edasi: taastatakse kuuldud dialoogi osasid ja ning tegeldakse vajaliku grammatika ja sõnavaraga. Oma arvamuse avaldamise ja arutlusvõimalusi pakkuvad ülesanded on seotud nii kuulamis- kui lugemistekstidega. Koolitavaid julgustatakse võimalikult palju rääkima, kasutades selleks kõiki pakutud võimalusi. Koolitavad vestlevad võimalikult palju paarides ja väikestes rühmades. See pikendab oluliselt igaühe rääkimisaega tõhusamalt. Koolitavad töötavad ka iseseisvalt ja õpetavad nii teineteist kui ka üksteist. Rääkimisülesanded järjestatakse kergemalt raskemale. Rääkimisülesannete ajal ei katkestata edukat suhtlust ainult vea parandamiseks. Rääkimisülesannete läbiviimisega ei kiirustata: kuigi paljud neist on üsna ajamahukad, on nendest kasu kulutatud ajale. Õppetöö ajal luuakse vaba ja suhtlussõbralik õhkkond, et kõik julgeksid rääkida kartmata vigu teha. Tunnustatakse koolitatavate mõtete avaldamise soovi, loovust ja heatahtlikkust teineteise suhtes.
Kooltuse alguses, õppetöö keskel ja koolituse lõpus täidavad koolitusel osalejad lünk- või valikvastustega ülesande (testi). Testi eesmärgiks on anda koolitusel osalejatele teavet nende edusammude ja arengu kohta keeleõppes.

7. Õppekeskkonna kirjeldus: koolitus toimub rühmades ja õpperuumis, kus on keeleõppe õpiväljundite saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.
Valge 10, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harjumaa;
Kerese 3, Narva linn, Ida-Viru maakond;
Pioneeri 8, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond.
Loe lisaks Õppekeskkonna kirjeldus
Nimetatud asukohtades asuvad erineva suurusega õpperuumid loengute ja/või grupitöö korraldamiseks kus on olemas õppelauad (piisava suurusega, et oleks mugav teha märkmeid ja toolid (täiskasvanutele sobilik mööbel) + töölaud ja tool koolitajale. Õppelaudu ja toole on võimalik vajadusel ümber paigutada erinevate grupitöö teemade käigus, mis võimaldab vajadusel kasutada koolituse käigus erinevaid õppemeetodeid. Koolitusruumid on puhtad ja turvalised, hea valgustusega, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma koolitatavatele meeldivalt ja turvaliselt. Koolitusruum sobib täiskasvanutele koolituse läbiviimiseks. Õpperuumid toetavad nii iseseisvat tööd kui ka rühmatööd. Õppetöös kasutatakse nüüdisaegset info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Õpperuumis on Data-videoprojektor SHARP NV6 (2200 ansi/lum), pabertahvel alusel ja/või markertahvel seinal, materjalide eksponeerimise võimalus seintel, arvuti kasutamiseks (nt CD kuulamiseks) arvutid/õppekohad väljundiga Internetti. Printimiseks ja koopiate tegemiseks on keskuses olemas Xerox Phaser 3200MFP PCL 6. Õpperuumis on olemas erinevad sõnastikud ja diktofon. Osalejatele komplekteeritakse õppemapid, mida koolitatavad täiendavad (lisavad sinna jaotusmaterjali) kogu õppetöö toimumise ajal. Jaotusmaterjal on tasuta ja üldjuhul vene keeles või eesti keeles ning õppemapid jäävad osalejatele ka pärast teenuse tegevuste lõppemist. Koolituse toimumise ruumid, tehnika ja vahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele. Koolituskeskus on teadlik, et vastutab teenuse osutamiseks sobivate tervisekaitsenõuetele vastavate ruumide ja tehnika olemasolu, korrasoleku ning koolitusel osalejate õppematerjalide ja töövahenditega varustatuse eest.

8. Õppematerjalide loend: õppematerjalid on tänapäevased, sobiva raskusastmega ja toetavad koolituse eesmärgi saavutamist. Õppematerjalid toetavad koolitatavate iseseisvat õppimist.
Koolituskeskus tagab igale koolitatavale õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja –vahendid. Õppematerjalid ja –vahendid on koostatud ja/või nende kasutamine toimub kooskõlas autoriõiguse seadusega ning ei tohi rikkuda autori isiklikke ega varalisi õigusi.
Osalejatele koolitaja poolt komplekteeritud õppemapid lisamaterjalidega (nt pildimaterjal ajalehest või internetist), keeleeksami materjalid (nt tasemeeksami näidisülesanded SA Innove kodulehelt), mida koolitatavad täiendavad (lisavad sinna jaotusmaterjali) kogu õppetöö toimumise ajal.

PÕHIÕPIK – M. Kitsnik, L. Kingisepp, Avatud uksed. Tallinn 2002 või
H. Ahi, M. Pesti, T nagu Tallinn (õpik + CD, eesti keele õppekomplekt kesktasemele). Tallinn 2013.
Soovitatavad lisaõpikud / täiendav õppematerjal:

9. Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid: eduka läbimise eelduseks on osalemine kontaktõppes, teostatud harjutusülesanded ja osalemine sündmuse praktilisel korraldusel. Sündmuse ajaline toimumine täpsustakse vahetult enne koolituse algust.
Koolituse eduka lõpetamise eelduseks peab olema omandatud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid, osaletud konkreetse sündmuse läbiviimisel vähemalt 80% ulatuses, sooritatud praktilised tööd (harjutused) õppekeskkonnas vähemalt 80% ulatuses.

  • 80 kuni 100% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tunnistus;
  • alla 80% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tõend koolitusel osaletud kontaktõppe tundide arvuga

Tunnistus on vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Originaal: Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching and assessment. Council of Europe 2001) keeleoskustasemete kirjeldusele.

10. Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi või töökogemuse kirjeldus: koolitusi viivad läbi eesti filoloogi või eesti keele kui võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooniga, erialase või varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega koolitajad.

Täiendav informatsioon: 
OÜ Gelmett Consult, registrikood 11545116
Pioneeri 8, Kohtla-Järve 30328 Ida-Viru maakond
Tel +372 332 8232; GSM +372 5807 0006
E-post: info@gelmett.ee

Gelmett Consult koolituskeskus palub Teil leida hetk aega ja täita Tagasiside
ASE Immobili OÜ
OÜ Il Fiore
Iru Hooldekodu
OÜ Rotulus