Õppekavad

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri käskkiri 26.08.2016 nr 1.1-3/16/156

1. Õppekava nimetus: eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolitus.

2. Õppekavarühm: keeleõpe.

3.Õpiväljundid: koolituse õpitulemusena koolitatav:

  • mõistab kõike olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool ja vaba aeg;
  • oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või enda jaoks huvipakkuval teemal;
  • oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada ja selgitada oma seisukohti ja plaane;
  • oskab kirjutada lihtsate fraaside ja lausetega kirju, mis on seotud õpingute või tööga (nt seletuskiri, uudis, kommentaar) ja eristab isikliku ja ametliku kirja stiili.

4. Õpingute alustamise tingimused: eesti keele B1-taseme õppekava alusel võib õpinguid alustada isik, kelle emakeel ei ole eesti keel ja on algeline keelekasutaja (esmane keeleoskus, elementaartase) ja/või on läbinud eesti keele koolituse keeletasemele A2 ja/või sooritanud A2 eesti keele tasemeeksami ja soovib arendada/omandada eesti keele oskust keeletasemele B1 ning läbida eesti keele B1-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud täienduskoolituse.
Koolitusele soovija on eelnevalt tutvunud keeleoskustasemete enesehindamise skaalaga (Euroopa Nõukogu ühtsed keeleoskustasemed) http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/REKK_8_www.pdf ja läbinud suulise vestluse koolitajaga või sooritanud testi, et alustada õpinguid B1-taseme õppegrupis.

5. Õppe kogumaht, sh auditoorse ja iseseisva töö osakaal: koolituse kogumaht akadeemilistes tundides – 200 (auditoorne töö – 150; koolitaja poolt tagasisidestav iseseisev töö – 50).

5.1. Koolituse maksumus: 1650€ (auditoorne töö ja õppematerjalid)*
*hind kehtib gruppidele (vähemalt 8 inimest), 2-4 inimest - 15€/tund, 5-7 inimest – 12,50€/tund.

6. Õppesisu: koolitusel luuakse rikkalik keelekeskkond, mis toetab eelkõige suhtluspädevuse arendamist ning keelebarjääri ja võimalike suhtlusprobleemide ületamist. Osaoskustest arendatakse eelkõige rääkimis- ja kuulamisoskust, tegeletakse läbivalt grammatikaga, kusjuures grammatiliste konstruktsioonide harjutamine toimub peamiselt suuliselt läbi rääkimisülesannete. Et õppetöö annaks koolitatavatele piisavalt harjutamisvõimalusi ning oleks maksimaalselt tulemuslik, kasutatakse tunnitöös kommunikatiivset metoodikat ja erinevaid aktiivõppe tehnikaid – paaris- ja grupitööd, dialooge, info- ja arvamuslünka sisaldavaid rääkimisülesandeid, sõnavaramänge, rollimänge, lauamänge jne – mis võimaldavad koolitatavatel aktiivset eesti keele õppimist ja kasutamist kontrollitud ning suunatud vormis, aidates seeläbi kaasa nii rääkimisjulguse suurenemisele kui ka kaaslase/vestluspartneri kuulamisoskuse arendamisele. Et suurendada koolituse mõju, tutvustatakse koolitatavatele erinevaid keeleõppe strateegiaid. Näiteks vaadatakse ja analüüsitakse telesaadet „Tööotsija“ või „Meie inimesed“. Iseseisva töö raames suunatakse koolitatavaid vaatama eestikeelseid telesaateid, lugema eestikeelsed ajalehti, kuulama eestikeelset raadiot, kasutama eestikeelseid töövahendusportaale ja iseseisvaks keeleõppeks loodud keskkondi nagu www.keeleklikk.ee, www.kultuuriklikk.ee, www.kutsekeel.ee.

6.1. Õppimine põhineb aktiivsel suhtlemisel eesti keeles nimetatud teemadel.
Iga teema piires esitatakse rida suhtlusülesandeid, mis üldjuhul on järgmised:

  • info hankimine, andmine ja vastuvõtmine;
  • oma vaadete ja arvamuste argumenteeritud väljendamine;
  • sündmuste ja juhtumite, toimingute, olukordade ja kogemuste kirjeldamine või neist jutustamine;
  • igapäevaelu, töö- või teenindusalase probleemi lahendamine.
  1. Mina
    Mina isiksusena, eripära ja eelistused. Tugevad ja nõrgad küljed. Enese tutvustamine (päritolu, hariduskäik, lähedased (pereliikmed, sugulased, sõbrad), töökogemus).
  2. Suhted
    Isikud ja suhted. Läbirääkimised ja kompromisside tegemine. Sõbrad ja sõpruskonnavälised suhted. Virtuaalmaailm ja suhted. Sotsiaalsed probleemid. Teiste inimeste kirjeldamine välimuselt ja muudelt omadustelt ning teadete-sõnumite edastamine. Kuulumine mingisse rühmitusse või organisatsiooni..
  3. Kodu
    Kodukultuur. Kodu ja kasvatus. Põlvkondade vahelised erinevused, suhted ja mõjud. Majapidamistööd. Õigused ja kohustused. Perekonna eelarve.
  4. Avalikud asutused
    Politsei- ja Piirivalveamet. Maksu- ja tolliamet. Politsei ja piirivalveamet. Sotsiaalabi ja haigekassa. Turvateenistus. Päästeteenistus (päästeamet ja kiirabi). Tarbijakaitse. Õigusabi. Kohus ja uurimisorganid. Asjaajamine ametiasutuses. Ametlik kirjakeel.
  5. Kinnisvara
    Eluase. Müügi- ja rendiobjektid. Hooldustööd.
  6. Teenused
    Info hankimine vajalike teenuste kohta - suuline (vahetu suhtlemine või telefoni teel) ja kirjalik (teadete lugemine või kirjalike pöördumiste koostamine), otsingud internetist; pöördumise selgitamine. Postiteenused. Pangateenused. Kindlustus. Keemiline puhastus. Jalatsite parandus. Pesumaja. Side- ja infoteenused. Teenuse pakkuja/osutaja tegevuste sisu. kirjeldamine ja selgitamine teenusest huvitatud isikule ning vastupidi. Soovide ja vajaduste mõistmine, nendele reageerimine, küsimuste esitamine ja vastustest arusaamine; soodustuste olemasolu, tingimuste ja asutuse lahtiolekuaegade jms täpsustamine; ametialaste kirjalike selgituste, juhendite jms mõistmine ning nende kommenteerimine; vastuste andmine küsimustele pakutava kauba ja/või teenuse kohta; teenuste kirjeldamine ja teavitamine maksmisviisi ja maksetingimuste kohta; suuliselt ja kirjalikult küsimustele vastamine. Siltidel, viitadel ja kuulutustel oleva info mõistmine; suulise ja kirjaliku reklaami mõistmine; kaupade ja/või teenuste juurde kuuluvate kirjalike selgituste lugemine ja mõistmine
  7. Toitlustamine
    Söögikohad. Menüü. Tellimused. Söök ja jook.
  8. Transport
    Ühistransport, sh kaugsõidud (lennuk, laev, rong, buss). Liiklusvahendid maal, merel ja õhus. Linnatransport. Liikluseeskiri ja kodukoha liiklusprobleemid. Individuaaltransport. Kaubavedu ja veoteenus. Tee küsimine ja juhatamine. Reisibüroo ja reisimine ning majutusasutused. Ööbimisvõimalused. Matk. Reisielamus.
  9. Haridus
    Haridusasutused ja õppevormid. Haridusasutuse töötajad. Lapsevanemad. Õpilased. Õppimine ja/või töötamine. Õppelaen. Õpingud välismaal. Kooliaeg.
  10. Ajaviide
    Suhtlemine tervisekeskuses klienditeenindajaga ja arstivastuvõtuaegade täpsustamine ja vastuvõtule registreerimine. Haigla külastamine. Tervise ja enesetunde kirjeldamine. Kehaosade ja nende funktsioonide nimetamine. Apteegis ostude sooritamine (ravimi ostmine jm olulise teabe hankimine).
  11. Kultuur
    Eesti kultuur ja selle huvipakkuvad valdkonnad. Kultuurisündmused ja esinejad. Kino. Teater. Näitus. Kirjandus ja ajakirjandus (lemmikautorid ja –raamatud). Muusikaelu (heliloojad, lauljad, üritused).
  12. Töö
    Elukutsevalik ja ametid. Karjäär. Töökuulutus. Töö otsimine ja pakkumine ning tööle vormistamine. Töökoht. Tööülesanded. Elatise teenimine. Kollektiiv. Töötus. Inimene ja tehnika areng.
  13. Argipäev
    Igapäevaelu. Kodu. Kodukoht. Külalised. Kodukoha plussid ja miinused. Pere elu kodus, tööl ja koolis. Elulaad. Lõõgastushetked. Ilmastik. Kliima.
  14. Vaatamisväärsused kodukohas
    Elu linnas. Elu maal. Loodushoid. Loodusobjektid. Oluliste paikade geograafilised ja kultuurilised iseärasused. Info hankimine piirkonna, asula, koha, loodusobjekti kohta ning kõnealuse info jagamine. Oma kodukoha kirjeldamine, selle loodus ja vaatamisväärsused. Enda jaoks oluliste paikade geograafilised ja kultuurilised iseärasused ning suhtumine neisse.
  15. Sisseostud
    Müügikoht. Pakutav kaup. Stiil, hinnaklass ja klientuur. Info hankimine ja jagamine erinevate poodide ja kaubanduskeskuste kohta: nende asukohad ja lahtiolekuajad, seal pakutavad kaubad ja hinnad ning maksetingimused; kaupade ja ostuvõimaluste kirjeldamine; ostu soorituse kirjeldamine.
  16. Enesetunne
    Tervis ja tervislik seisund. Haigused. Tervislikud eluviisid. Halvad harjumused. Kasulikud harjumused. Tervishoid. Raviteenused. Abistamine. Haigekassa ja ravikindlustus. Ravimite ostmine ja teabe hankimine.
  17. Eksam
    Täienduskoolituse eesmärk on tasemeeksamiks ettevalmistamine – nõuded tasemeeksami sooritamiseks, tasemeeksami eksamiülesannete teemaringid ja valdkonnad kuhu teemad kuuluvad, tasemeeksami näidistestidega tutvumine.
    Loetletud teemad kuuluvad ühte või mitmesse neljast valdkonnast, milles keeletoimingud aset leiavad: avaliku elu valdkond; isikliku elu valdkond; töövaldkond; haridusvaldkond.

6.2. Keeleteadmised

  • Põhiarvsõnad ja järgarvsõnad, järgarvsõnade moodustamine põhiarvsõnast, arvsõnade käänamine;
  • Omadussõnade käänamine, ühildumisreeglid täiendi vormis, käändumatud omadussõnad, omadussõnade võrdlusastmed, ülivõrde lühivormid;
  • Nimisõna käänded mitmuses; mitmuse nimetava, omastava ja osastava moodustamine; vokaallõpuline mitmuse osastav; sihitise käänded ainsuses ja mitmuses; mitmuse käänete moodustamine;
  • Kohakäänded, i-ülivõrre, kohatagasõnad, määrsõnad ja määrsõnade võrdlusastmed, eessõnad;
  • Isikuliste asesõnade pikad ja lühikesed vormid ning käänded, näitavad, küsivad, siduvad ja umbmäärased asesõnad, nende käänamine;
  • Tegusõna ajad: liht-, täis- ja enneminevik; kõneviisid: kindel, tingiv ja käskiv kõneviis; tegumoed: isikuline ja umbisikuline tegumood; tegusõna peavormid, nendest tuletatavad vormid; tegusõna põhivormid, nende tähtsus ning neist tuletatavad vormid; ühendtegusõna pööramine olevikus ja lihtminevikus;
  • ma- ja da-infinitiivi kasutamine;
  • Kohta, aega, viisi, hulka, põhjuslikke seoseid väljendavad määrsõnad;
  • Olulisemad kokku- ja lahku kirjutamise juhud, suur ja väike algustäht, kirjavahemärgid, sh otsekõne puhul;
  • Sõnade järjekord lauses; nimetav, omastav ja osastav sihitisena.

6.3. Õppetöö läbiviimise üldpõhimõtted

  • Õpimotivatsiooni toetab turvaline ja rikastav õpikeskkond (rutiintegevused, näitlikkus, individuaalne lähenemine õppijatele, huvitav ja suhtlemiseks vajalik õppematerjal, edutunnetust ja eneseusku toetav õpitegevus).
  • Teemade ja õppetundide ainesisu ja oodatud õpitulemusi arutatakse koos õppijatega.
  • Tähelepanu keskmes on suulise kõne (kuulamine, rääkimine) arendamine.
  • Õppetöös lähtutakse õppijal olemasolevast keele valdamise tasemest, õppimise kogemusest, huvidest ning praktilisest suhtlemisvajadusest.
  • Autentsete tekstide kasutamine seob õppetöö tihedalt keelekeskkonna ja kultuurikontekstiga. Õpilasi suunatakse iseseisvalt leidma keelekeskkonnast autentseid materjale ja neid õppetundides tutvustama.
  • Õppimisvõime ja tulemuslikkuse parandamise aluseks on sihipärane õpioskuste kujundamine (initsiatiiv rääkimissituatsioonide leidmisel, riskivalmidus suhtlemiseks ka piiratud keelematerjali omades ja kartmata vigu teha, sõnavara ja reegliteta grammatika omandamise tehnikad, aktiivõppe meetodid suhtlemisoskuste kujundamiseks)
  • Eelistatud on 3-faasilise õppimiskeskse õpiprotsessi mudeli rakendamine teemade ja õppetundide planeerimisel ja läbiviimisel (evokatsioonifaas), tähenduse mõistmise faas, refleksioonifaas).
  • Koolitusel osaleja keeleoskuse arengu hindamisel lähtutakse protsessihindamise põhimõtetest – võimalikult positiivsetest ilmingutest lähtuv hinnang edasiliikumisele, õpperühma töös osalemisele, initsiatiivile suhtlemissituatsioonide leidmisel keelekeskkonnas, koostöövalmidusele jne. Õpetajapoolse hinnangu andmisega kaasneb hindamiskriteeriumite tutvustamine õppijatele ja nende adekvaatse enesehinnangu kujundamine.

Koolituse käigus lahendatakse tasemeeksamil kasutatavaid tüüpharjutusi. Koolitatavatega mängitakse läbi võimalikke tasemeeksami suulise osa stsenaariume.
Koolituse vältel on koolitatavatele loodud rikkalik keelekeskkond: on võimalus kuulata loomulikku eestikeelset kõnet, mis on tingimuseks edukal keeleõppel. Kuulamisoskust saab arendada nagu iga teist oskust. Viimane areneb kõige paremini kui kuulata palju erisuguseid tekste. Enne tekstide kuulamist tehakse koolitatavatega häälestamisülesandeid ning tõlgitakse dialoogides erinevaid keerukamaid väljendeid seni, kuni ta on need omandanud.
Koolitatavad proovivad ka ise õpitavas keeles oma mõtteid väljendada. Kõige loomulikum on õppida keelt väljendite ja fraaside kaupa, mille õppimise võimalusi pakutakse koolituse käigus rohkesti. Dialoogide moodustamise ülesanded on tihedalt seotud kuulamisülesannetega. Pärast dialoogi kuulamist ja kuulamisülesannete täitmist arendatakse sama teemat edasi: taastatakse kuuldud dialoogi osasid ja ning tegeldakse vajaliku grammatika ja sõnavaraga. Oma arvamuse avaldamise ja arutlusvõimalusi pakkuvad ülesanded on seotud nii kuulamis- kui lugemistekstidega. Koolitavaid julgustatakse võimalikult palju rääkima, kasutades selleks kõiki pakutud võimalusi. Koolitavad vestlevad võimalikult palju paarides ja väikestes rühmades. See pikendab oluliselt igaühe rääkimisaega tõhusamalt. Koolitavad töötavad ka iseseisvalt ja õpetavad nii teineteist kui ka üksteist. Rääkimisülesanded järjestatakse kergemalt raskemale. Rääkimisülesannete ajal ei katkestata edukat suhtlust ainult vea parandamiseks. Rääkimisülesannete läbiviimisega ei kiirustata: kuigi paljud neist on üsna ajamahukad, on nendest kasu kulutatud ajale. Õppetöö ajal luuakse vaba ja suhtlussõbralik õhkkond, et kõik julgeksid rääkida kartmata vigu teha. Tunnustatakse koolitatavate mõtete avaldamise soovi, loovust ja heatahtlikkust teineteise suhtes.
Kooltuse alguses, õppetöö keskel ja koolituse lõpus täidavad koolitusel osalejad lünk- või valikvastustega ülesande (testi). Testi eesmärgiks on anda koolitusel osalejatele teavet nende edusammude ja arengu kohta keeleõppes.

7. Õppekeskkonna kirjeldus: koolitus toimub rühmades ja õpperuumis, kus on keeleõppe õpiväljundite saavutamist toetav ruumikujundus koos vajaliku õppematerjali, sisustuse ja tehniliste abivahenditega.
Valge 10, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harjumaa;
Kerese 3, Narva linn, Ida-Viru maakond;
Pioneeri 8, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond.
Loe lisaks Õppekeskkonna kirjeldus
Nimetatud asukohtades asuvad erineva suurusega õpperuumid loengute ja/või grupitöö korraldamiseks kus on olemas õppelauad (piisava suurusega, et oleks mugav teha märkmeid ja toolid (täiskasvanutele sobilik mööbel) + töölaud ja tool koolitajale. Õppelaudu ja toole on võimalik vajadusel ümber paigutada erinevate grupitöö teemade käigus, mis võimaldab vajadusel kasutada koolituse käigus erinevaid õppemeetodeid. Koolitusruumid on puhtad ja turvalised, hea valgustusega, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma koolitatavatele meeldivalt ja turvaliselt. Koolitusruum sobib täiskasvanutele koolituse läbiviimiseks. Õpperuumid toetavad nii iseseisvat tööd kui ka rühmatööd. Õppetöös kasutatakse nüüdisaegset info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja vahendeid. Õpperuumis on Data-videoprojektor SHARP NV6 (2200 ansi/lum), pabertahvel alusel ja/või markertahvel seinal, materjalide eksponeerimise võimalus seintel, arvuti kasutamiseks (nt CD kuulamiseks) arvutid/õppekohad väljundiga Internetti. Printimiseks ja koopiate tegemiseks on keskuses olemas Xerox Phaser 3200MFP PCL 6. Õpperuumis on olemas erinevad sõnastikud ja diktofon. Osalejatele komplekteeritakse õppemapid, mida koolitatavad täiendavad (lisavad sinna jaotusmaterjali) kogu õppetöö toimumise ajal. Jaotusmaterjal on tasuta ja üldjuhul vene keeles või eesti keeles ning õppemapid jäävad osalejatele ka pärast teenuse tegevuste lõppemist. Koolituse toimumise ruumid, tehnika ja vahendid vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud töötervishoiu ja -ohutuse nõuetele. Koolituskeskus on teadlik, et vastutab teenuse osutamiseks sobivate tervisekaitsenõuetele vastavate ruumide ja tehnika olemasolu, korrasoleku ning koolitusel osalejate õppematerjalide ja töövahenditega varustatuse eest.

8. Õppematerjalide loend: õppematerjalid on tänapäevased, sobiva raskusastmega ja toetavad koolituse eesmärgi saavutamist. Õppematerjalid toetavad koolitatavate iseseisvat õppimist.
Koolituskeskus tagab igale koolitatavale õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja –vahendid. Õppematerjalid ja –vahendid on koostatud ja/või nende kasutamine toimub kooskõlas autoriõiguse seadusega ning ei tohi rikkuda autori isiklikke ega varalisi õigusi.
Osalejatele koolitaja poolt komplekteeritud õppemapid lisamaterjalidega (nt pildimaterjal ajalehest või internetist), keeleeksami materjalid (nt tasemeeksami näidisülesanded SA Innove kodulehelt), mida koolitatavad täiendavad (lisavad sinna jaotusmaterjali) kogu õppetöö toimumise ajal.

PÕHIÕPIK - Kitsnik, M. Kingsepp L. Naljaga pooleks. Tallinn 2006 või
Kitsnik, M Eesti keele õpik B1, B2 + CD. Tallinn 2012.
Soovitatavad lisaõpikud/täiendav õppematerjal:

9. Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid: eduka läbimise eelduseks on osalemine kontaktõppes, teostatud harjutusülesanded ja osalemine sündmuse praktilisel korraldusel. Sündmuse ajaline toimumine täpsustakse vahetult enne koolituse algust.
Koolituse eduka lõpetamise eelduseks peab olema omandatud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid, osaletud konkreetse sündmuse läbiviimisel vähemalt 80% ulatuses, sooritatud praktilised tööd (harjutused) õppekeskkonnas vähemalt 80% ulatuses.

  • 80 kuni 100% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tunnistus;
  • alla 80% õppekava läbinud koolitusel osalejale väljastatakse tõend koolitusel osaletud kontaktõppe tundide arvuga

Tunnistus on vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Originaal: Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching and assessment. Council of Europe 2001) keeleoskustasemete kirjeldusele.

10. Koolituse läbiviimiseks vajaliku kvalifikatsiooni, õpi või töökogemuse kirjeldus: koolitusi viivad läbi eesti filoloogi või eesti keele kui võõrkeele õpetaja kvalifikatsiooniga, erialase või varasema täiskasvanute õpetamise kogemusega koolitajad.

Täiendav informatsioon: 
OÜ Gelmett Consult, registrikood 11545116
Pioneeri 8, Kohtla-Järve 30328 Ida-Viru maakond
Tel +372 332 8232; GSM +372 5807 0006
E-post: info@gelmett.ee

Gelmett Consult koolituskeskus palub Teil leida hetk aega ja täita Tagasiside
ASE Immobili OÜ
OÜ Il Fiore
Iru Hooldekodu
OÜ Rotulus