Õppekavad

Täienduskoolituse õppekavarühm: keeleõpe.

Õppekeel: eesti keel.

Õppe kogumaht: 160 akadeemilist tundi, (sh 100 tundi auditoorne töö ja 40 tundi praktiline töö ja 20 tundi iseseisevat tööd).
Auditoorse ja praktilise töö maht 140 akadeemilist tundi.

Koolituse maksumus: 1260€ (9€/tund)*
*hind kehtib gruppidele (vähemalt 8 inimest), 2-4 inimest - 15€/tund, 5-7 inimest – 10€/tund.

Koolituse eesmärk-tulemus: koolitatav omandab teadmised ja oskused suhelda ja aru saada selgest eesti keelsest kõnest igapäevatööd puudutavatel teemadel ja õpib sõnastama oma mõtteid. Tagada eesti keele oskuse tase, mis võimaldab mõista keerukatel abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma (sisu). Suuta spontaanselt ja ladusalt vestelda eesti keelt emakeelena kõnelejaga. Osata paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.

B2 õpitulemus – omandatud keeleoskus edsijõudnud keelekasutaja tasemel (Suhtluslävi).

Koolituse käigus tutvustatab koolitaja koolitusel osalejale eesti keele B2 tasemeeksami http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid sooritamiseks vajalikku infot ning ameti ja töökoha kohta, esitama ise samalaadseid küsimusi ning vastama tööülesannetega seotud küsimustele. Koolitatav oskab kirjeldada oma haridust, töökogemusi, isikuomadusi. Koolituse läbinu oskab küsida ja vastata töövestlustel ettetulevatele küsimustele.

Innustada koolitatavaid peale koolituse läbimist jätkama iseseisvalt keeleõppega. Koolitatavad teavad ja on koolituse käigus läbi proovinud erinevaid iseseisvaks õppimiseks mõeldud võimalusi (sh internetipõhiseid keeleõppe võimalusi nt www.keeleklikk.ee)

Sihtgrupp ja õpingute alustamise tingimused: õppekava alusel võib asuda õppima isik, kelle emakeel ei ole eesti keel ning kes soovib õppida eesti keelt ning saavutada keeleõppe tulemusena keeleoskustaseme B2. Koolitusele soovija koolitusele pääsemise eelduseks on edukas eesti keele oskuse testi sooritamine. Testi tulemuste abiga koostatakse võimalikult ühtse tasemega õppegrupp.

Õpiväljundid osaoskuste kaupa:

MÕISTMINE

KUULAMINE - Saab aru pikematest kõnedest ja ettekannetest ning tuttava teema puhul isegi nende keerukamatest nüanssidest. Saab aru enamiku teleuudiste, publitsistikasaadete ja filmide sisust.

LUGEMINE - Saab aru aktuaalsetel teemadel kirjutatud artiklitest, kus autorid väljendavad mingeid kindlaid seisukohti või vaatenurki. Saab aru tänapäevasest proosast.

RÄÄKIMINE

SUULINE SUHTLUS - Oskab vestelda piisavalt spontaanselt ja ladusalt, nii et suhtlemine keelt emakeelena kõnelevate inimestega on täiesti võimalik. Saab aktiivselt osaleda aruteludes tuttaval teemal, oskab oma seisukohti väljendada ja põhjendada.

SUULINE ESITLUS - Oskab selgelt ja üksik-asjalikult käsitleda ainest laias teemaderingis, mis puudutab oma huvialasid. Oskab selgitada oma seisukohti aktuaalsetel teemadel, tuues välja erinevate arvamuste poolt- ja vastuargumendid.

KIRJUTAMINE

Oskab kirjutada selgeid ja detailseid tekste huvi pakkuvas teemaderingis. Oskab kirjutada esseed, aruannet või referaati, edastamaks infot ning kommenteerides ja põhjendades oma seisukohti. Oskab kirjutada kirju, milles tõstab esile kogemuste ja sündmuste endale olulisi aspekte.

Õpitulemused: Omandatavad suhtlusoskused: arvamuse avaldamine, diskuteerimine erinevatel elulistel teemadel, informatsiooni vahetamine, esitluste läbiviimine erinevatel elulistel teemadel, arutlemine töö ja vabaaja teemadel, sõnumite edastamine, oma töökoha tutvustamine, töötingimuste kirjeldamine, ettevõtete/asutuste võrdlemine, e-mailide kirjutamine jne.

Õpitulemused: mõista erialaartikleid, ka väljaspool oma asjatundmust, kui on võimalik oma terminitõlgenduste kinnituseks kasutada sõnaraamatut, lugeda paljusid tekste üsna vabalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist, mõista kaasaaegseid probleemartikleid ja ülevaateid, kus autorid väljendavad lahknevaid hoiakuid ja eriarvamusi, suuta analüüsida eri allikatest pärit infot ja arutluskäike, osata järjestikku esitada läbimõeldud põhjendusi, olla võimeline tegema oletusi põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta, suuta jälgida keeruka arutluskäigu ja keelekasutusega loengute, aruannete jms põhisisu, mõista enamikke teleuudiseid jm päevakajalisi saateid, sealhulgas dokumentaalsaateid ja –filme ning suuremat osa muid filme, otseintervjuusid, vestlussaateid, telelavastusi vm, mis on üldkeelsed.

Koolitusel osaleja teab tasemeeksami sooritamiseks ja eesti keele tasemeeksamite sooritamise nõudeid http://www.innove.ee/et/eesti-keele-tasemeeksamid.

Lõpetamise tingimused ja väljastatavad dokumendid: edukaks lõpetamiseks peab olema omandatud õppekavas kirjeldatud õpiväljundid, läbitud teoreetiline õpe vähemalt 80% ulatuses, sooritatud praktilised tööd õppekeskkonnas vähemalt 80% ulatuses ja iseseisvaks tööks antud ülesanded ning valikvastustega kirjalik test.

Koolituse lõpus väljastatakse tunnistus, kui isik saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid. Juhul kui isik ei ole iseseisvat tööd sooritanud, kuid osales auditoorses õppetöös, siis väljastatakse tõend osaletud kontaktõppetundide ja neis läbitud teemade kohta.

Tunnistus vastavuses Euroopa keeleõppe raamdokumendi (Originaal: Common European Framework of Reference for Languages: Learning, teaching and assessment. Council of Europe 2001) keeleoskustasemete kirjeldusele.

Koolitaja kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või töökogemuse kirjeldus:

Vilma Vou – pedagoog (magister) 1984. aastast. Eesti keele õpetaja alates 1987. aastast.
Alla Sviridova – pedagoog (magister). Eesti keele õpetaja alates 2009. aastast.

Õppesisu: tähelepanu keskmes on kõnlemisoskuse arendamine:

  • õppetöös lähtutakse õppija olemasolevast keele valdamise tasemest, õppimiskogemusest, huvidest ning praktilisest suhtlemisvajadusest;
  • autentsete tekstide kasutamine seob õppetöö tihedalt keelekeskkonna ja kultuurikontekstiga. Õpilasi suunatakse iseseisvalt leidma keelekeskkonnast autentseid materjale ja neid õppetundides kasutama;
  • õppijatele pakutakse erinevaid kuulamisstrateegiaid, mis aitavad ülesandeid täita. Teksti kuulatakse korduvalt, samal ajal jälgitakse soovi korral ärakirjutust ja kontrollitakse kuulamisülesannete vastuseid. Õppijad kordavad kodus iseseisvalt väljendeid seni kuni need on omandatud;
  • õppijaid julgustatakse võimalikult palju rääkima, kasutades selleks kõiki pakutud võimalusi. Õppijad vestlevad võimalikult palju paarides ja väiksemates rühmades. See pikendab oluliselt rääkimisaega ja parandab tõhusamalt rääkimisoskust;
  • rääkimisülesanded järjestatakse kasvavalt, suunaga kergemalt raskemale. Vastavalt vajadusele ja soovile lubatakse õppijal ette valmistada rääkimisülesanded ka kirjalikult. Esinemise ajal võib õppija paberil olevat kirjutatut osaliselt kasutada, kuid enamus tekstist peaks siiski peast rääkima. Pärast esinemist lubatakse teistel koolitusel osalejatel esitada räägitu kohta küsimusi esinejale;
  • õppetöö ajal luuakse vaba ja suhtlussõbralik õhkkond, et kõik julgeksid rääkida. Tunnustatakse õppijate mõtete avaldamise soovi, loovust ja heatahtlikkust üksteise suhtes.

Grammatika

Omandamine toimub nii leksikaalselt (sõnu õpitakse sõnaühendites, väljendites) kui ka grammatilisi üldistusi tehes. Grammatika osas on kõige tõhusam see, et õppija oskaks ise grammatikareegleid tuletada ja kasutada läbitud materjale erinevates kontekstides. Koolituse grammatiline osa keskendub vormimoodustuste kommunikatiivsele apektile. Muulastele, kes püüavad saavutada korrektset kõneoskust, valmistab kõige rohkem raskusi eesti keele morfoloogia, millele pööratakse koolitusel tähelepanu.

Õppemeetodid: koolitusel luuakse rikkalik keelekeskkond, mis toetab eelkõige suhtluspädevuse arendamist ning keelebarjääri ja võimalike suhtlusprobleemide ületamist. Osaoskustest arendatakse eelkõige rääkimis- ja kuulamisoskust, tegeletakse läbivalt grammatikaga, kusjuures grammatiliste konstruktsioonide harjutamine toimub peamiselt suuliselt läbi rääkimisülesannete. Et õppetöö annaks koolitatavatele piisavalt harjutamisvõimalusi ning oleks maksimaalselt tulemuslik, kasutatakse tunnitöös kommunikatiivset metoodikat ja erinevaid aktiivõppe tehnikaid – paaris- ja grupitööd, dialooge, info- ja arvamuslünka sisaldavaid rääkimisülesandeid, sõnavaramänge, rollimänge, lauamänge jne – mis võimaldavad koolitatavatel aktiivset eesti keele õppimist ja kasutamist kontrollitud ning suunatud vormis, aidates seeläbi kaasa nii rääkimisjulguse suurenemisele kui ka kaaslase/vestluspartneri kuulamisoskuse arendamisele. Et suurendada koolituse mõju, tutvustatakse koolitatavatele erinevaid keeleõppe strateegiaid. Näiteks vaadatakse ja analüüsitakse telesaadet „Tööotsija“ või „Meie inimesed“. Iseseisva töö raames suunatakse koolitatavaid vaatama eestikeelseid telesaateid, lugema eestikeelsed ajalehti, kuulama eestikeelset raadiot, kasutama eestikeelseid töövahendusportaale ja iseseisvaks keeleõppeks loodud keskkondi nagu www.keeleklikk.ee, www.kultuuriklikk.ee, www.kutsekeel.ee.

Õppematerjalide loend: koolitusel osalejad saavad koolituse metoodilise materjali ja see jääb koolitatavatele pärast koolituse lõppu. Õppematerjalid on tänapäevased, sobiva raskusastmega ja toetavad koolituse eesmärgi saavutamist. Kõigile osalejatele komplekteeritakse individuaalsed õppemapid. Kasutatakse lektorite originaal-jaotusmaterjale, erinevaid aja- ja asjakohaseid kirjastatud väljaandeid. Õppematerjalid sisaldavad praktiliste ülesannete ja koduste tööde kogumikku. Koolituskeskus tagab igale koolitatavale õppeprotsessis kasutatavad õppematerjalid ja -vahendid tasuta kuna nende maksumus sisaldub koolituse hinna sees.

Õppekeskkonna kirjeldus

Täiendav informatsioon: 
OÜ Gelmett Consult, registrikood 11545116
Pioneeri 8, Kohtla-Järve 30328 Ida-Viru maakond
Tel +372 332 8232; GSM +372 5807 0006
E-post: info@gelmett.ee

Gelmett Consult koolituskeskus palub Teil leida hetk aega ja täita Tagasiside
ASE Immobili OÜ
OÜ Il Fiore
Iru Hooldekodu
OÜ Rotulus